Ooper ''Boheem'' *kuupäev* toimus Estonia Rahvusooperis Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses, mille puhul on tegu on igati mõnusa lavastusega, milles on nii klassikalisele ooperilavastusele omaseid elemente kui modernsust. Ooper on koostatud Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani ,,Scènes de la vie de bohème" ainetel. Maailma esietendus toimus sel ooperil 1. veebruaril 1896 Teatro Regios, Torinos, esietendus Eestis toimus aga 29. oktoobril, 2010. Muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, lavakujunduse on teinud Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino Itaaliast. Noor lavastaja Ran Arthur Braun on otsinud võimalusi jutustada lugu oma vaatenurgast - näiteks on ta traditsioonilise materjali uudsel ja põneval viisil
Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi, millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad. 1787.a. lavastus ooper "Don Giovanni" samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2 Hispaania legendi üks küünilisest võrgutajast don Giovannist ja teine kivist hauakujust, kes tuleb kätte maksma teda solvanud rüütlile. Selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline. Viimane da Ponte libretole oli "Cosi van tutte", mis on oma olemuselt anektootilk OB kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. Mozarti viimane ooper on "Võluflööt", kus on vastandatud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused, mis on 2 noore armastuse lugu".
Butterfly", mis kukkus esietendusel läbi. Puccini tegi teose pisut ümber, see tuli uuesti lavale Brescia teatris ja võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse. Pärast "Madama Butterflyd" tuli uut ooperit kaua oodata. Suurt rolli mängisid selles nii 1903. aastal toimunud autoõnnetuse tagajärjed kui ka Puccinil samal aastal avastatud diabeet. Nendele põhjustele lisandus Puccini tööstiiliga harjunud libretistitandemi ühe liikme Giuseppe Giacosa surm 1906. aastal. Eelkõige juhtisid Puccini tähelepanu töölt kõrvale eraeluskandaalid. 1910. aastal tuli New Yorgis lavale "Tütarlaps läänest". 1912. aastal tabas Puccinit uus raske kaotus – suri tema kirjastaja ning kauane nõuandja Ricordi. 1918. aastal leidis Puccini pärast pikki aastaid otsinguid uue loomejõu ja kirjutas "Triptühhoni", kolmest ühevaatuselisest ooperist (traagiline "Mantel", melanhoolne "Õde Angelica" ja koomiline "Gianni Schicchi") koosneva teose
uuesti lavale Brescia teatris ja see võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti eriti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse. KRIIS 1903. aastal oli Puccinil, kes oli suur autohuviline, raske autoõnnetus. Hädavaevu suutis ta tähtajaks lõpetada "Madame Butterfly". Pärast seda algasid probleemid abikaasa Elviraga, kohtuprotsess noore teenijatüdruku enestapu pärast. Samuti oli Puccinile tohutu löök tema ühe libretisti Giuseppe Giacosa surm 1906. aastal. Helilooja ei suutnud leida enam materjali uute teoste loomiseks. 1910. aastal tuli New Yorgis lavale "Tütarlaps kuldsest läänest", mis oli küll edukas, kuid see ei peletanud ta loomekriisi. 1912 a. tabas Puccinit uus raske kaotus - suri Luigi Illica, keda ta pidas oma vaimseks isaks. Neil raskeil aastail tuli lavale "Pääsuke", kus Puccini, otsides uusi väljendusvõimalusi, katsetas operetizanrit, kuid teos jäi hübriidseks ooperi-opereti
annaabi.ee 
