• „Madonna lillega“. • „Madonna lapse ja Püha Annaga“. • „Ristija Johannes“. • „Madonna grotis“. „Mona Lisa“- maali saamislugu ja modell • Arvatakse, et maali tellijaks oli rikas Firenze siidikaupmees Francesco del Giocondole. • Maali tellimise motiiviks oli oma majandusliku jõukuse näitamine (tollel ajal said maale kunstnikelt tellida ainult rikkad inimesed). • Maali valmimisel oli modelliks tema noor naine Lisa Gherardini (Madonna Lisa või lühendatult Mona Lisa- tõlkes proua Liisa). • Lisa Gherardini veetis oma elu viimased aastad haigena Sant’ Orsola frantsiskaani nunnakloostris, kus 1542. aastal suri ja maeti sama kloostri põranda alla. • Maal ei jõudnud aga kunagi kliendini. • Arvatavaid põhjuseid, miks maal kliendini ei jõudnud on mitmeid: a) Leonardo da Vinci polnud tulemusega rahul ja soovis seda täiustada. b) Ta tahtis maali kasutada hoopis oma
kortsutamisega samas kui kujund hellalt naeratab. Mona lisa kuulus naeratus annab maalile põneva mitmetähenduslikkuse. Leonardol õnnestus jäädvustada põgusa ilme. Et seda teha, alustas ta varjude kavandamisest, seejärel modelleeris ta vormid märkamatute üleminekutega varjust valgusesse. Vaatle selle tulemuse mõju: värv paisab vibreerivat, naeratus muutub tõeliseks, Mona Lisa ärkab ellu. See naeratus, mis paistab püüdvat Lisa Gherardini isiksuse olemust, esindab samuti Leonardo da Vinci tehnilise meisterlikkuse kulminatsiooni. Mona Lisa istub lodzal, ruumis, mida määratleb väikeste sammastega piire, mille aluseid on selgelt näha, kuigi võlle? on raske eristada. Need sambad raamivad kaugemal olevat maastikku vasakule ja paremale, samas raamides ka istuvad figuuri. Käte positioon vastab väärika kodanliku naise poosile – kuid selles mise-en- scenes, tundub see olevat istuja liikumise tulemus. Mona Lisa pidi istuma
on hiiglaslik maastik, mis taandub tagaplaanil jäiste mäestikeni. Kurvilised teed ja kaugel olev sild näitavad väga vähest inimeste kohalolekut. Naise kurvid juustes ja riietes liiguvad nagu kajana edasi tagataustale, segaste piirjoonte, graatsilise oleku, draamatiliste heleda ja tumeda kontrastidega on see maal ehtne näide Leonardo stiilist d. Tegelaste omavaheline paigutus Maalil on ainult üks põhitegelane- Lisa Gherardini. Lisa on poolpikkuses kujutatud ja ühlasi kerge nurga all. Leonardo kasutas püramiidset disaini naise asetamisel pildi plaanile. Naise rind, kael ja nägu on kätega samas valguses/värvuses. See valguse hajumine viitab keerulisele geomeetriliste kujundite süsteemile, mis aitasid Leonardol täiuslikku portreed maalida. Leonardo kasutas niimoodi geomeetrilist paigutamist ära, et tekitada visuaalne kaugus vaadeldavast
Tema säästud tagasi Lisale paariks aastaks lihtsa äraelamise. Leonardo oli ka taeva poole hinge heitnud. Lisa lahkus kodust ning ostis maja müüdist saadud rahaga väikese maalapi Arno orus Figlines. Aeg-ajalt käist ta linnas. Osad inimesed tundsid ta ka ära, kuigi ta oli juba viiekümnendates. Mona Lisa maal oli juba tuntust kogunud terves Euroopas. Selle maali oli ära ostnus Francois I ning seda hoiti tema lossis Fontainebleau's. Prantsusmaa kuningal tuli mõte õppida Lisa Gherardini el Giocondot tundma ning ta saatis mehed Lisat Firenzesse otsima. Nad leidsid Lisa ja kutsusid endaga kaasa. Järgmine kuu läks Lisa õukonda. Kui Lisa on Kuningas Francois I juures. Kuninga lemmikteener käis Lisat vaatamas ning tlle seltsi pakkumas. Kuningat ta ei näinud Lisa mõtles: ,,Vahest pole ma väärt nautima teost koos temaga?" Lõpuks viidi Lisa kuninga juurde. Nad kohtusid Saint-Florentini kiriku ees, kus oli Leonardo da Vinci surnud
ning hoopiski polnud ta nii sihvakas. Kui ta istus, ristas ta käed, tal oli terav lõug ja irooniline naeratus. See kõik võlus kunstnikku väga. Temas olid kõik Madonnad, keda ta oli maalinud, pisut Isabella d'Estet ja ka Caterina. Tegelikult on see naine Tundmatu. "Mona Lisaks" (1503-05, Louvre, Pariis) nimetati ta ümber alles hiljem. Tegu oli Prantsusmaa kauneima maaliga. Vasari kirjutab aga, et Leonardo maalis Mona Lisat, kes oli Antonio Maria di Noldo Gherardini tütar. "Mona Lisat" kutsutakse suuremas osas riikides tolle vana leskmehe järgi "Giocondaks". Väidetakse, et Leonardo kujutas "Mona Lisat" kui igavese naise sümbolit, antiikaja sfinksi, Surma palet või ema Caterina siseelu. Mona Lisa istub marmortugitoolis. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim maal. Michelangelo ja da Vinci ei sallinud teineteist silmaotsaski. Kahevõistluses tuli maalida Nõukogu seinale pilt teemal Pisa sõda. Teadmata põhjustel ei saanud kummagi kunstniku töö valmis
See kõik selle naise võlus kunstnikku väga. Leonardo tundis, et temas ärkab uuesti maalikunstnik. Temas olid kõik Madonnad, keda ta oli maalinud, pisut Isabella d'Estet ja ka Caterina. Tegelikult on see naine Tundmatu. Leonardo otsustas, et ta tahab maalida selle naise hinge. "Mona Lisaks" nimetati ta ümber alles hiljem. Tegu oli Prantsusmaa kauneima maaliga. Vasari kirjutab aga, et Leonardo maalis Mona Lisat, kes oli Antonio Maria di Noldo Gherardini tütar. "Mona Lisat" kutsutakse suuremas osas riikides tolle vana leskmehe järgi "Giocondaks". Väidetakse, et Leonardo kujutas "Mona Lisat" kui igavese naise sümbolit, antiikaja sfinksi, Surma palet või ema Caterina siseelu. Mona Lisa istub marmortugitoolis. Juustel on tal läbipaistev loor koos üle lauba jooksva musta ribaga. Seda naist ei ehi ka mitte ükski väärisese ega pärl. Ristuvad käed süles justkui põlgaksid sõrmuseid. Leonardo lihvis seda pilti kogu
annaabi.ee 
