Mullastik, taimkate ja metsad Mullastikus on peamised punamullad, lateriitmullad, basaltidel tekkinud troopilised mustmullad (reguurid) ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on
kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad.Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad,leet-ja kamarmullad.Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud.Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi,savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid.Lääne-Ghattide tuulealustel nõlvadel,Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehised mussoonmetsi,Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul aga troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord
225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. 7. Metsamajandus Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa
250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. (2) 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS 14 Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa.
annaabi.ee 
