president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude ebaõiglastele vahenditele. President Eyadéma suri 5.veebruaril 2005. Tema ustav armee määras kiirest ametisse tema 39- aastase poja Faure Gnassingbé. Sellega rikuti aga Togo põhiseadust Edukal ärimehel Faure Gnassingbél oli vähene poliitiline kogemus. Gnassingbé määramine presidendiks tekitas nördimust Togos ja terves Lääne-Aafrikas.
Fela stuudio, pillid ja originaaldsalvestised hävitati. Fela viis oma ema kirstu sõjaväe peakasarmu juurde Lagoses ning kirjutas laulud "Coffin for Head of State" ja "Unknown Soldier" (ametliku juurdluse tulemuste järgi hävitas kommuuni tundmatud sõdurid). Fela asus koos oma bändiga elama Crossroads Hoteli. Aastal 1978 leidis aset kaks kurikuulsat kontserti. Esimene toimus Ghanas Accra linnas. Laulu "Zombie" esitamise ajal puhkesid rahutused, mille tõttu Felal keelati Ghanasse sisenemine. Teine oli Berliini dzässifestivalil: suurem osa Fela muusikutest lahkus bändist, sest levisid kuuldused, et Fela kavatseb kontserdituludega rahastada oma presidendikampaaniat. Valitsuse survel pidi 1979 Nigeeriast lahkuma ning põgenes oma bändiga Ghanasse. Aastal 1981 sai ta nüüd sõjaväelisest diktatuurist vabanenud Nigeeriasse tagasi pöörduda. Ta vahetas oma teise perekonnanime Ransome, mida ta pidas orjanimeks, nime "Anikulapo"
tänapäevalgi juuakse. Hispaaniast levis kakaoga kauplemine 17. sajandil üle Euroopa, kuid kakao tarvitamise kiire tõus toimus alles 19. sajandi teisel poolel, kui kakaoubadest õpiti taimerasva välja pressima, nii et kakaost sai hakata mitmesuguseid tooteid valmistama. Hispaanlased viisid oma purjekail kakaoistikud Ameerikast Aasiasse, Sulewesi saarele Indoneesias, samuti Aafrikasse, algul Guinea lahe saartele, 19. sajandi lõpu poole ka Aafrika mandrile. Lääne-Aafrika riiki Ghanasse, mis on tänapäeval tähtsaim kakaotootja, istutati esimesed kakaopuud sajand tagasi, 1879. aastal. Euroopa turu jaoks laiendati kakaopuu kasvamist esmalt Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Kakaokaubandus oli kasulik ja Inglismaa hakkas kakaopuu kultiveerimist arendama oma Lääne-Aafrika kolooniais Ghanas ja Nigeerias, seejärel ka Prantsusmaa oma koloonias Elevandiluurannikul. 3 Botaaniline iseloom
põletatakse või raha teenimise eesmärgil nendest metalle kogutakse. Harva putitatakse vana tehnika ka üles. Arenenud riikidel on hea kui nende elektroonikajäätmed reisivad võimalikult väikese kulu eest kaugele ja neile enam probleeme ei põhjusta. Jäätmevedu reguleeritakse maailma tasandil ÜRO Baseli konventsiooniga, aga tootjad varjuvad taaskasutuse taha, kuna veel töökorras tehnikat on lubatud eksportida. Muidugi on ka palju illegaalset prügivedu, eriti Ghanasse ja Nigeeriasse, mis on muutumas juba Euroopa ja USA elektroonikajäätmete prügimägedeks. 1.2 Kasum iga hinna eest Maksimaalse kasumi nimel on arvutite eluiga muudetud võimalikult lühikeseks. Seda tihedamini peavad inimesed oma arvuteid välja vahetama ja see omakorda tõstab jäätmete hulka. Samas on illegaalne jäätmevedu Aafrikasse kasulik äri, kuna arvutid sisaldavad väärismetalle. 1.3 Keskkonnaprobleemid Üks tuntavamaid keskkonnaprobleeme on jäätmete hulga suurenemine
Kaaderepisood – terve episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon – rouch läheb provotseerivast mõjust edasi ja hakkab tegema filme, mis on selles suhtes fiktsioonid, et laseb filmitegelastel iseennast mängida. Mängu ehk fiktsiooni kaudu tegelikult näidatakse oma maailma, kuidas nemad sellest maailmast aru saavad. Esimene etnofiktsiooni teos on „Jaguar“ 1957-1967. Räägib siis noortest meestest, kes rändavad sinna Ghanasse linnadesse, sh Akrasse. Kirjutas veel monograafia, kus kasutas statilist meetodi, aga otsustas, et teeb filmi, sest see annab nagu rännakust parema ülevaate. Toimus retk filmi jaoks, filmiti ilma helita. Improviseerivad teksti juurde, on humoorikas ja meelelahutuslik, aga samas räägib huvitavast antropoloogilisest fenomenist. Petit a petit 1968-1969, peavad poodi Nigeri pealinnas ja konkurent on lubanud ehitada kõrghoone ja siis
annaabi.ee 
