andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks. Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Luce on maetud Kudjape kalmistule. Friedrich Gustav Arvelius Friedrich Gustav Arvelius sündis Soomest pärit ja 1741 aastast Viru-Nigulas pastoriks
Augustil 1888. aastal Bertha Benz, Karl Benzi abikaasa sõitis esimese pika vahemaa autoga, et tõestada sõidukorras olekut oma abikaasa leiutisest. Aastal 1896 disainis ja patenteeris Benz esimese sisepõlemis-korter mootori, mille nimeks sai boxermotor. Üheksateistkümnenda sajandi viimaste aastate jooksul oli Benz suurim autode firma maailmas oma 572 üksusega toodetud 1899. aastal ja selle suuruse pärast hakkas Benz & Cie. aktsiaseltsiks. Daimler ja Mayback rajasid Dailmler Motoren Gesellschafti (DMG) Cannstattis 1890. aastal ja müüsid oma esimese auto 1892. aastal margi all, mille nimi oli Daimler . See oli hobuste poolt veatud postvagun loodud teise tootja poolt, mille nad moderniseerisid pannes sellele oma disainiga tehtud mootori. Aastaks 1895 umbes 30 sõidukit ehitati Daimleri ja Maybacki poolt, kas Daimler worksis või Hotel Hermannis, kus nad seadsid üles poe pärast konflikti oma toetajatega. Benz, Mayback ja Daimleri tiim polnud arvatavasti teadlikud teineteise
andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama.Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd.Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Otto Reinhold von Holtz (2. mai 1757 Keila 10. mai 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees. Õppis 17741778 Greifszwaldi ja Tübingeni ülikoolis teoloogiat
pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen- Karlstadt baltisakslastele tähtsaimad. Julius Eckhardt (1836-1908) pärit Volmarist, juristi perest ja õppis juurat, hiljem töötas ajakirjanikuna. Uurinud Vene-Saksa suhteid, baltisakslasi. Ka Vene-Saksa kultuuri suhetega tegelenud. Avaldanud kogumikuna 1860. aastatel ja hiljem
annaabi.ee 
