kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m). Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leetpruunmullad ning erinevad punamullad. MandriPortugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. 5 MAAVARAD Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. LAAMTEKTOONIKA
Metskits, metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10] 5. KLIIMA
Levinumad puud on, tamm, kastan, õlipuu ja mänd. 4 Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. 3. Kliima Portugal paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja on üks soojemaid Euroopa riike. Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju tõttu on mereline, seega kliima ei ole liiga kuum ega ka külm
(eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. 6 KLIIMA Nagu eespool öeldud, saab Portugali kliima Tejo jõe abil kaheks jagada