Th ja K isotoopide lagunemine maakoores. ·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. ·Sobilikud tingimused on olemas vulkaaniliselt aktiivsetel aladel (laamade äärealadel). ·Soojuse tootmiseks kasutatakse põhiliselt madala- temperatuurilist geoteramaalenergiat (10-150°C). ·Elektri tootmiseks läheb vaja kõrgemat temperatuuri (150-379°C). Geotermaalelektrijaam Geotermaalenergia eelised ·Mõju keskkonnale on väike. ·Geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku. ·Kasutab ammendumatut energiaallikat. ·Pidevalt kättesaadav. Geotermaalenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Mõningal määral soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket. ·Mürgised kemikaalid (Hg, As, B, Sb) võivad õhku sattuda, kuigi tänapäeval suudetakse enamik kemikaale Maasse tagasi juhtida. ·Geotermaalelektrijaamad võivad mõjutada maapinna stabiilsust. Kokkuvõte ·Hoolimata sellest, et hüdroenergia ja geotermiline
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes
Kasutamise võimalused Soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Laamade äärealad, kuuma täpi piirkond Kasutatakse vähestes riikides, nt. USA, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan jne. Otseselt soojusenergiana või elektrienergiaks muudetuna Energia tootmine Maasse puuritakse sügavad augud, kuhu asetatakse torud Mööda torusid hakkab vesi ringlema Kuum vesi jõuab maapinnale, paneb turbiinid pöörlema Keskkonnaprobleemid Eelised: -mõju keskkonnale väike -geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku -pidevalt kättesaadav Probleemid: -soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket -mürgised kemikaalid -maapinna stabiilsuse mõjutamine Kasutatud materjalid https://www.esi-africa.com/geothermal-activity-picks-pace-zambia/ http://www.novaator.ee/ET/energia/kuhu_jaab_geotermiline_energia/ http://www.havantfoe.org.uk/wp-content/uploads/Geothermal.jpg https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4036
(Skm, Jaapan, USA, It ja Pr) Tuuleenergia Kõige rohkem on tuulikuid: Skm, USA, Taani, Hisp ja Indias Maailma suurim tuulikupark asub Californias (14 000 tuulikut) Geotermaalenergia maa siseenergia Põhiliselt laamade äärealadel. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, It, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Isln Tasub kasutada kui kuumad kivimid asuvad maapinna lähedal. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1. soojuselektrijaamad 63% 2. hüdroelektrijaamad 19,3% 3. tuumajaamad 17,3% 4. geotermaalelektrijaamad 0,3% 5. tuuleelektrijaamad 0,06% 6. päikeseelektrijaamad 0,008% Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Eri riikides on kasutatavate energialiikidena osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasusest. Arenenud riikides kas elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides tuumaenergia, mõnedes ka alternatiivenergia.
tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. M aailm a elek trienergia toodang 70 Põlevkütus-soojuselektrijaamad 63 60 50 40 30 Hüdroelektrijaamad 19.3 20 Tuumaelektrijaamad 17.3 10 Geotermaalelektrijaamad 0.3 Päikeseelektrijaamad Tuuleelelektrijaamad 0.06 0.01 0 Hüdroelektrijaamad Geotermaalelektrijaamad Päikeseelektrijaamad Põlevkütus-soojuselektrijaamad Tuumaelektrijaamad Tuuleelelektrijaamad Vajadus tuumaenergia järele 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida
kütteks,elektritootmiseks puhas,keskkonna sõbralik. Bioenergia Bioenergiaks kasutatakse kõiki orgaanilisi asju mis põleb. Looted-tõus ja mõõn Kohad kust saab energiat: metaan(loomade väljaheited) energia. Merelainete energia. Maavärinad ja vulkaanide pursked energia. Äikese energia. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Soojuselektrijaam 63% tuumajaamad 17,3% Hüdroelektrijaamad 19.3& geotermaalelektrijaamad 0,3% tuuleelektrijaamad 0,06% päikeseelektrijaamad 0,008% Töötlev tööstus Tööstus on jagatud kerge-ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaubatoodangut ja tootmiseks vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest-tekstiili-ja tarbekaupade valmistamisest,mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali.
75% (2006 est.) Sünde: 22.94 sündi/1,000 inimese kohta (2006 est.) Suremus: 5.23 surma/1,000 inimese kohta (2006 est.) Linnastumine Suurimas linnad on Kairo( 6 452 000), Aleksandria ( 3 380 000), Giza ( 2 144 000), Port Said ( 460 000), Suess ( 388 000) 2000 aasta seisuga. Üldiselt on asustatus Egiptuses koondunud linnadesse ja nende vahetusse ümbrusesse, kuna kõrbetes on peaaegu võimatu elata. Kui välja arvata mõned beduiinikülad. Energiamajandus Maailma elektrienergia toodang: Geotermaalelektrijaamad 0,3% Tuuleelektrijaamad 0,06% Päikeseelektrijaamad 0,008% Soojuselektrijaamad 64% Hüdroelektrijaamad 19% Tuumaelektrijaamad 17% Egiptuses on kõige kasutatavam energialiik päikeseenergia, kuna päikesevalgus on kõige odavam toota ning Egiptuses on seda võimalik toota aastaringselt. Samuti kasutatakse naftat ja maagaasi. Viimast viimaste aastatega järjest rohkem ning varsti võib maagaasi kõige tähtsamaks energiaallikaks lugeda.
mis vähendab mõnevõrra põlevkivielektri osatätsust. Energiasektori seisukohalt on oluline ka see, kus ja mis otstarbel energiat Eestis vajatakse. Lisaks elektritarbimisele majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .5) pakub huvi ka soojustarbimine majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .6). TWh Joonis 1.2 Elektri tootmine maailmas tootmisviisi ja energiaallikate kaupa ajavahemikus 19712007 TWh aastas ** geotermaalelektrijaamad, päikese ja tuulejaamad, biokütustel ning jäätmetel töötavad elektrijaamad 7(113) Villu Vares Energia ja keskkond TJ 300 000 250 000 200 000