19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Maa soojusvoos kaks peamist allikat: magma (kuumade vahevöökivimite) soojusvoog; maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Ookeaniline: õhuke, vahevöö kivimite suhteline lähedus maapinnale. Kontinentaalne: paks, sisaldab palju radioaktiivseid elemente. 20. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. Geomeetriline gradient sügavuse ehk rõhu suurenemisega kaasneb mõõdukam temperatuuri tõus kui teistes tektoonilistes kooslustes (teatud tektoonilisele reziimile iseloomulike kivimite kooslus). Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas
sisemuses külmema ala e. maakoore suunas. Kivimid on üldiselt halvad soojusjuhid ja kui see oleks ainus soojuse edasikandmise viis, siis peaks algselt sisemuses sulanud Maa veel tänapäevani olema sulas olekus... 2) konvektiivne transport e. konvektsioonvoolude teel - kuumenenud ainese paisumine erikaalu vähenemine ja tungimine ülespoole (see viis on palju efektiivsem) 16. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. Geotermiline gradient sügavuse ehk rõhu suurenemisega kaasneb mõõdukam temperatuuri tõus kui teistes tektoonilistes kooslustes (teatud tektoonilisele reziimile iseloomulike kivimite kooslus). Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba
on enam vähem võrdne. Põhjuseks on esimesel vahevöö kivimite suhteline lähedus (maapinnale), teine sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Sellest tulenevalt võib öelda et Maa soojusvoog on määratletud peamiselt kahe faktori poolt: 1) kuumade vahevöökivimite (magma) soojusvoog 2) maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus 16. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. Geotermiline gradient, temperatuurivahemik, mis näitab, kui palju tõuseb maakoore temperatuur sügavuse suurenedes 100 m võrra; keskmine geotermiline gradient on 3 kraadi. Maakoore kõige ülemises osas temperatuur ~30°C 1 km kohta. Teoreetiliselt ei saa selline gradient kehtida kuigi sügavale, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100 km sügavusel ~2500-3000°C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid
dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes keskkondades on geotermaalse gradiendi väärtus märkimisväärselt erinev. Stabiilse kontinentaalse maakoore sees tõuseb temperatuur umbes 30 kraadi kilomeetri kohta. Ookeani keskaheliku all tõuseb temperatuur umbes 60 kraadi kilomeetri kohta.
102. pimss ja vulkaaniline klaas Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim. 103. Magma maapinnale jõudmise kaks moodust. 104. Keskpurskevulkaanid ja lõhevulkaan. Keskpurskevulkaanide magmaväljutamise koht asub praktiliselt vulkaani keskel. Lõhevulkaan kujutab endast lõhet, mille kaudu magma välja voolab. 105. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende moodustumine ehitus ja paiknemine geostruktuursetes vööndites. Slakikoonus vulkaanilise tekkega kooniline küngas, enamasti aluselise koostisega, järsu kaldega. Kilpvulkaan ehitatakse üles basaltse laava vooludest; mitte väga järsk; pikad laavavooluld; hästi mastaapsed (st suure läbimõõduga) Stratovulkaan järsunõlvaline koonus, mis koosneb peamiselt püroklastilisest materjalist; lühikesed laavavoolud, enamasti gaasilis-püroklastilste plahvatustena; koonuse nõlvadel parasiitkoonused, radiaaldaikid; 106
annaabi.ee 
