seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km (660 km piiril asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused) asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal struktuursete (aatomite pakinduste) muutustega e. vastavalt oliviini muutumisega kõrgenenud rõhu tingimustes vadsleiidiks (wadsleyite) ja spinelli muutumisega perovskiidiks ning magnesiovusiidiiks. ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. Vp ja Vs tõusevad kogu selle tsooni piires ühtlaselt koos geostaatilise rõhu pideva kasvuga. 200 km enne tuuma ja vahevöö piiri toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete levikukiiruse kasvu järsk vähenemine. Seda tsooni nimetatakse D´´ kihiks (nimi on pandud seismiliste lainete järgi mida kasutati selle tsooni avastamisel). Arvatakse et selles kihis genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad (diapiirid v. pluumid) MAA TUUM - Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. 5200 km sügavusel
fluidide eemaldamise tõttu; (2) maavarade kaevandamise ja/või kivimite (mineraalide) lahustumise tõttu. (1) Eemaldatava fluidi all on tavaliselt mõeldud vett või naftat, mille väljapumpamise tagajärjel maapind kompaktiseerub (poorsus väheneb). Fluidi väljapumpamise tagajärjel (eriti alumistes kihtides) hüdrostaatiline rõhk, mis poorirõhu kaudu kompenseerib geostaatilist rõhku, väheneb, mis toob kaasa geostaatilise rõhu mõjul süsteemi viimise uude tasakaaluolekusse, kus pooriruumala on väiksem. Suuremamastaabiliste pumpamiste/vajumiste korral võivad maapinnale tekkida vertikaalsed lõhed. (2) Kaevandamise ja/või kivimite lahustumise tagajärjel tekitatakse/tekivad maapinda tühemikud, mille köhal paiknev kivimite/setete mass võib gravitatsioonijõu mõjul alla langeda. Lahustuvateks kivimiteks on tavaliselt karbonaatsed ja kloriidsed kivimid. Siin pole näiteid
ratio). Eeltihenemissurve pcja ületihenemisastme OCR usaldusväärsel määramisel on oluline osa ehitiste vajumite õigel prognoosimisel. Pinnase tihenemine sügavusel z on väike kuni lisapinge ehitise koormisest sellel sügavusel ei ületa suurust pc g,zja ka selle ületamise järel toimub intensiivne tihenemine ainult selle osa arvel lisapingest, mis ületab eeltoodud eeltihenemisurve ja geostaatilise surve vahet. OCR määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete
Juhul kui Maa sisemus oleks ühtlane, s.t. Maa oleks homogeenne keskkond, siis seismilise lainetuse kiired leviksid sirgjooneliselt läbi Maa. Kuna Maa ei ole homogeenne, siis seismiline lainetus (lainekiir) muudab maasisese keskkonna muutuste piiril suunda e. murdub ja osa seismilisest energiast peegeldub tagasi maapinnale (kiir peegeldub tagasi). Maa sügavuse suurenedes toimub ka pidev geostaatilise rõhu suurenemine, mis suurendab kivimite tihedust. Selle tulemusena muudab seismiline lainetus vaatamata isegi teravatele keskkonna muutuste puudumisele pidevalt (kaarjalt) oma leviku suunda, s.t. seismilne laine levib sellises keskkonnas piki koolutatud või painutatud kõverat trajektoori. (http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_sfaarilineehitus) 15. P ja S lained nende olemus?
Uurimused näitavad, et v väärtused kõiguvad küllaltki laiades piirides ka ühe pinnaseproov esmalt igakülgse survega r, suurendades kambrirõhu soovitava nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge pinnaseliigi puhul. On selgitatud, et ei ole pinnastel konstant, vaid sõltub tasemeni. Enamasti võetakse see võrdseks geostaatilise survega proovi saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: pingeseisundist. Pingolukorra puhul, mis on lähedane purunemisele, on ta suurem kui väikeste pingete korral ja võib ületada isegi elastse materjali jaoks võtmise sügavusel. Seejärel suurendatakse astmekaupa vertikaalsurvet.
10) g, z Eeltihenemissurve pc ja ületihenemisastme OCR usaldusväärsel määramisel on oluline osa ehitiste vajumite õigel prognoosimisel. Pinnase tihenemine sügavusel z on väike kuni lisapinge ehitise koormisest sellel sügavusel ei ületa suurust pc g,z ja ka selle ületamise järel toimub intensiivne tihenemine ainult selle osa arvel lisapingest, mis ületab eeltoodud eeltihenemisurve ja geostaatilise surve vahet. OCR määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pc niivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. Eeltihenmissurve pc määramine kompressioonikõvera murdepunkti järgi tekitab põhjustab sageli probleeme. Pinnase struktuuri
annaabi.ee 
