Mida lähemal, seda tihedamaks muutub. Konvergents: mida lähemal objekt on, seda rohkem silmad sissepoole vaatavad Stereopsia: kahest silmast saadud erineva vaatenurgapoolt saadud informatsiooni kokkupanemine Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektitaju on invariantne ehk sõltumatu: asukohast reetinal kaugusest vaatenurgast valgustingimutsest kontekstis Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? · Mudeli põhiühikuks on silinder, kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud · Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid · Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus "alasilindrite" järgi tuvastatakse lohkude abil · · Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e
- Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad infot mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektide äatundmise keskseks probleemiks on paljude 2D vaadete olemasolu ühele ja samale 3D objektile Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? Marri silindrid võimaldavad saavutada invariantsuse kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud. Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid. Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus ’alasilindrite’ järgi tuvastatakse lohkude abil. MIS Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)
- Kokku 36 baasgeooni (kujundit) millest loome erinevad objektid Objektide osi (geoone) defineerivad mittejuhuslikud omadused: - On mingi teatud sisemine loogika - Kurvilineaarsus - Paralleelsus - Ühine lõppunkt - Sümmeetria - Kollineaarsus - Ja kuna need ei muut vaatepunktist sõltuvalt pole kontuurigeneraatoreid vaja Vaatepunktide sõltumatus objektide äratundmisel kehtib 135 kraadini. Kui vaatepunktide erinevus on suurem siis mitte. (olulised geoonid jäävad varju) Marri ja biedermani lähenemine aitavad aru saada kuidas objekte kategooriate vahel eristatakse Vaatamata mõjukusele on marri ja beidermani objektitaju teooriad igal juhul suurtes raskustes kategooriasesieste objektide identifitseerimise seletamisel Karikatuurid - Rõhutatakse/liialdatakse iseloomulike tunnustega. - Annab kergemini vihjeid kellega on tegu. Üksikute joonte teema on taju tundmisel vajalik Nägude äratundmine: hea, aga üllatavalt halb
näiteid on toodud järgmises alalõigus. 2.5.1. Arvutuslik lähenemine tajumisele David Marr (1976): Visuaalse töötluse varaste etappide tulemus on nn. visuaalne skits. Tajupildi töötlus toimub nn. visuaalse jaotamise põhimõttel: lihtsate tunnuste tuvastamine tunnuste grupeerimine tunnuste eraldamine foonist figuuri üldkuju ja peamiste allkomponentide leidmine visuaalne skits. Selline töötluspõhimõte on arvuteil modelleeritav. 2.5.2. Pandemonium ja geoonid Oliver Selfridge: Taju on kujutisi äratundev Pandemonium, kus erinevad "deemonid" analüüsivad kujutist ja annavad oma analüüsi tulemused edasi teistele deemonitele. Deemonid toimivad aktivatsiooni ja pidurduse põhimõttel. Irving Biederman: Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks, millest tajupilt kokku pannakse. 2.5.3. Alt ülespoole ja ülalt alla töötlus
annaabi.ee 
