Mehhiko lahe rannikuline muls suhtub paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3. MEREPÕHJA RELJEEF JA PÕHJASADEMED Suur osa mandrilavast oli hiljuti olnud maismaa. Ta kujutab endast mandri veealust jätku. Mehhiko lahe selfile kuulub Jukatani selfile (Kampetse lahe), lääne Florida lahe self ja Tehase ja Luisiana selfid. Mehhiko lahe self nii geoloogiliste, kuid ka geomorfoloogiliste suhtes kuulub mandrisse. Dzordan ja Stuard (1959) märkasid neli erinevaid füüsika-geograafia reljeefi tüübi ülemises nõlvas ja väliskülges selfis kesk Florida lääne poolel. Neile kuuluvad väheldased rennid ja selgroogad, ning riffi tekke ja üksikuid kaljud, astmelised rennid. Need rennid on paksud terassid ja asuvad 115 (süld) sügavusel. Samad autorid (1961) kirjeldasid terassid samal sügavusel Mehhiko välislahe lõuna poolel. Viimasele on iseloomulik karsto sarnane reljeef
on lumikatte jaotus ebaühtlane. Kõrgustiku mikroklimaatilisi iseärasusi peegeldavad hästi paljud elusa looduse sesoonse arengu nähtused, samuti avaldavad need iseärasused küllaltki suurt mõju põllumajanduslike tööde käigule (põldude eri ajal harimis- küpseks saamine jpm.). Vetevõrk Otepää kõrgustiku vetevõrgus on silmapaistev koht järvedel. Neid on siin 130. Keskmiselt tuleb üks järv iga 9 km2 kohta. Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2. Järvenõo geomorfoloogiliste- ja järve morfoloogiliste iseärasuste alusel jaotuvad siinsed järved vähemalt kahte rühma: 1) ürgorgude ning 2) moreenküngaste ja mõhnade vaheliste nõgude järved. Esimesed on suuremad, pikliku kujuga ja sügavamad. Kui nende järvede hulka lugeda ka Otepää mattunud oru kohal paiknevad järved, millede morfoloogia on küll mõnevõrra teistsugune (arenguloolistest erijoontest tingitult on nad madalamad ja liigestatuma
tagajärjel, tormituul, üleujutused) esinemissagedust ja territoriaalset osadeks. Metsa keskosa niiskem , vähema valgusega, külmem avamaastike jagunemist. _ Sellel oluline mõju organismidele. liikide levik piiratud. 4. Reljeef mõjutab geomorfoloogiliste protsesside ulatust ja _ Kaheksa naabri korral (kui ruudu naabriteks arvata ka diagonaalis Metsamassiivi pindala vähenedes selle keskosa elustik kaob ja esinemissagedust, orgaanilise ja anorgaanilise materjali transporti, mis paiknevad naabrid) on pc=0,40725. domineerima hakkavad servaelustiku esindajad. omakorda mõjutab bioota omadusi ja protsesse
Ja nii on eneseteadlikud saarlased, mulgid ja setud valmis end alles teises järjekorras eestlaseks nimetama, kui üldse. Kasutades sama määratluse alusel maastikulist eristamist, märkame, et eelpool toodud näite põhjal on võimalik rääkida ka Haanja, Võrumaa, Lõuna-Eesti ja Eesti maastikest. 20. sajandi algupoolel Tartu geograafide poolt teaduses kasutusele võetud mõistet maastik kasutati algselt ennekõike maa geomorfoloogiliste omaduste iseloomustamiseks ning süstematiseerimiseks. Kuid ka Eestis on maastik oma algsest tähendusest tunduvalt laiemat kasutust leidnud. Küllap võib kasutusviis edaspidigi muutuda, seetõttu on lõpliku definitsiooni otsimine üsna tühi tegevus. Õigus on arvatavasti kõigil, kes seda mõistet kasutavad, alustades teadlastest ja lõpetades abstraktsetel teemadel filosofeerijatega. Igal juhul on maastik omandanud kindla
annaabi.ee 
