Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"geolooge" - 7 õppematerjali

SINIMÄED
16
ppt

SINIMÄED

läbi kunagise sõjatandri TEKKETEOORIAD Karl Orvik 1926 uurimus- mäed koosnevad suurtest aluspõhjakivimite pangastest.e. rändpangastest, mis murti lahti klindiservast ja kanti mandrijää poolt.Kujutavad endast otsamoreeni- liusiku serva ees kujunenud piklikud positiivsed pinnavormid. Rändpangaste teooria- kuni 1960 aastateni Mäed paiknevad otse tektoonilise rikkevööndi kohal- puhtalt tektooniline päritolu TEKKETEOORIAD Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
GEOGRAAFIA
3
docx

GEOGRAAFIA

4. Tootmisega 5. Salvestamisega 6. Transportimisega 7. Kauplemisega (ost/müük) Energiat toodetakse 1. Elektri energiana ehk elekter 2. Mootorikütus 3. Soojus ehk küte Tänapäeval puudutab energia kõiki teisi majandus sektoreid. Energia varad on: · Süsi · Turvas · Gaas · Nafta · Uraan ehk aatomikütus · Tuul ja esi Elektrijaamad ja nafta töötlemine ­ Energia tarbijale viimine ehk müük. Energia varade saamiseks on vaja geolooge, kes uurivad maapõe ja kaevandusi ,kes tegelevad kaevandustega; tehnoloogia (masinad) ja liasks kõigele ka koolitatud tööjõudu. Siis on vaja rajada torujuhtmed ja elektriliinid, tanklad ja loomulikult ka nende juurde väljaõpetatud tööjõud. Energia liigid : 1. Puit ja vesi (kõige vanemad) ;metsade raie ja õhusaastus. Puidu kasutamisega tulid aurumasinad. Praegu on sellest maailmas 5% vee ja puidu peale energia . 2. Tuule energia 3

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
GPS ja GIS
3
wps

GPS ja GIS

Võime kasutada üht värvi öösel toimunud õnnetuste jaoks ja teist värvi päeval toimunud õnnetuste jaoks ning sellisel juhul näeme tõenäoliselt palju täielikkumat korrapära. Klientide kodude ja töökohtade kaardistamine aitab pankadel leida paremaid asukohti sularahaautomaatidele. Kuritegude kaardistamine aitab leida kohad, kus on vajadus suurema politsei järelvalve järgi. Geoloogia ja maapinna temperatuuride kaardistamine aitab geolooge mineraalide, nafta, maagaasi ja teiste maapõuevarade otsimisel. Kui nad suudavad leida tõenäoliste asukohtade korrapära, siis saab hoida kokku raha ning väheneb puurimise negatiivne mõju keskkonnale. Linna pargialade kaardistamisega võib linnavalitsus tuvastada vajaduse uute roheliste alade järgi. Lindude rändeteede kaardistamine aitab kaitsta ohustatud liike. GIS aitab meil leida korrapärasusi nii tehis- kui looduslikele aladel ning aitab aru saada maailmas toimuvatest protsessidest

Geograafia → Geograafia
156 allalaadimist
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Sealsed vulkaanipursked leidsid aset mitmes järgus 63 ­ 67 miljonit aastat tagasi. Neid vulkaanipurskeid seostatakse ka hiidsisalike kadumisega. 5.2.Yellowstone`i supervulkaani purse 640 000 aastat tagasi Praeguses USAs Wyomingi osariigis asuv Yellowstone`i supervulkaan purskas 640 000 aastat tagasi. Sellest ülisuurest vulkaanist sattus maapinnale ja õhku üle 1000 kuupkilomeetri tuhka ja muid purskejääke. Purske tagajärjel jäid maapinnale kõvastunud laavaväljad. Osa geolooge on veendunud, et kaugel ei pruugi olla see aeg, mil see supervulkaan uuesti purskama hakkab. Selle tagajärjel kattub pool USAst kuni ühe meetri paksuse tuhakihiga. Teadlaste arvates purskab Yellowstone`i vulkaan iga 600 000 aasta tagant. Teadlased hoiavad Yellowstone`i ala vulkaanilisel tegevusel pidevalt silma peal. Viimasel ajal on seal maakoorelihked sagenenud ja see teeb teadlasi ärevaks. 5.3.Vulkaanipurse Egeuse meres asuval Santorini saarel u 1645 ­ 1500 eKr.

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
Maailmapilt - ISLAM
13
docx

Maailmapilt - ISLAM

) on loodud sellest samast suitsust, võib järeldada, et maa ja taevas olid üks mass. Seejärel aga eraldusid nad sellest ühtsest suitsust. Jumal on öelnud Koraanis: ,,Kas need, kes ei usu, ei tea, et maa ja taevad olid kord ühtne mass ja siis me eraldasime nad?" (Koraan, 21:30) Dr. Alfred Kroner, Saksamaal Mainzis asuva Johannes Gutenbergi Ülikooli Geoteaduste Instituudi geoloogia teaduskonna dekaan, on üks maailma tunnustatumaid geolooge. Ta on öelnud: ,,Arvestades sellega, kust Muhammed on pärit, on täiesti võimatu, et ta võiks teada universumi päritolu. Teadlased on alles viimaste aastate jooksul väga arenenud tehnika abiga suutnud selle välja uurida." Ja veel lisades: "Keegi, kes 14 sajandit tagasi ei teadnud midagi tuumafüüsikast, ei oleks kindlasti olnud võimeline ise välja mõtlema näiteks seda, et maal ja taevastel on sama päritolu." Islaminaised

Teoloogia → Maailmavaateõpetus
26 allalaadimist
Keskmine kiviaeg Eestis
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

muutmise, kosmilise tolmu, erinevate protsessidega atmosfääris ja mitmete teiste loodusnähtudega. Kliima jahenemisel kogunesid mägedele suured jää-ja lumelademed, mis paksenedes libisesid ja kandusid ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11-13000 aasta eest vabanes eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja savimassse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jääsulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu -Eesti kuplid ja Kesk ­ eesti voored. Paksu jääkoorma all

Ajalugu → Ajalugu
130 allalaadimist
Eesti muinasajal
5
docx

Eesti muinasajal

kosmilise tolmu, erinevate protsessidega atmosfääris ja mitmete teiste loodusnähtudega. Kliima jahenemisel kogunesid mägedele suured jää-ja lumelademed, mis paksenedes libisesid ja kandusid ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11-13000 aasta eest vabanes eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine. 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja savimassse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jääsulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu -Eesti kuplid ja Kesk ­ eesti voored

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun