määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H
kliimavöötmetele , sest tahtsin kõik korrektselt kirja saada ja , et lugejatel oleks hea mõista millest ma kirjutasin. Töö kirjutamiseks kasutasin ainult internetti , kuna raamatuid polnud käepärast. 7 Kokkuvõte Antud referaat andis ülevaate kliimavöötmetest(Arktiline ja Antarktiline) , sealsest loomastikust , kliimast , olukorrast. Teised lugejad saavad kindlasti minu antud materjali kasutada oma geograafiaalaste teadmiste laiendamiseks. Seda tööd tehes sain ise palju uut infot. Näiteks polnud ma kunagi varem teadnud midagi ei arktilisest ega antarktilisest kliimavöötmest , ega midagi sealsest olustikust. Kokkuvõtvalt hindan oma tööd selle referaadiga heaks , sest mul oli piisavalt aega selle koostamiseks ja viimistlemiseks ning üle kontrollimiseks. Töö kirjutamine oli huvitav , sest leitsin palju uut materjali ja sõber oli abiks. 8
hädavajaliku ülalpidamiseks ja loobudes vähemastki meelelahutusest. Maja, kus ta toa üüris oli bukinisti kauplusja Napoleon veetis kogu oma vaba aja raamatute lugemisega, mida kaupmees talle andis.Ta hoidus seltskonnast eemale ja ta riidedki olid nii viletsad, et ta i tahtnud ei võinud liikuda seltskonnas. Raamatuid aga neelas ta otse ennekuulmatu ahnusega, täitis oma vihikud märkustega ja tegi konspekte. Eelkõige tundis ta huvi sõjaajaloo-, matemaatika-, geograafiaalaste raamatute ja reisikirjelduste vastu. Ta luges ka filosoofe. Just sel ajal tutvus ta 18. saj. Valgustusajastu kirjanduse klassikutega- Voltaire'i, Rosseau'd, Alembert'i,Mably ja Rayanaliga. Ta luges nii ilukirjanduslikku proosat ka värsse; oli haaratud ,,Noore Wertheri kannatustest'' ja mõnedest teistest Goethe teostest. Sealt edasi liikus ta aga kiiresti üle matemaatiliste traktaatide, sõja- ja eriti kahurväelaste teoste juurde. 1786
filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafiaalaste teadmiste omandamine ning ka kodumaiste toot-like jõudude arengu jälgimine. Teadusliku maailmavaate tekkimist hõlbustas preestrikasti ja usudogma puudumine. Joonia oli 7. ja 6. saj. e.m.a. kreeka kultuuri keskus. Mileetoses, Joonia tähtsaimas linnas, tekkis joonia natuurfilosoofia. Selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna
annaabi.ee 
