Eyre) II kd, lk 195. Hulk autoreid on andekuse avaldumist mõjutavaid faktoreid kirjeldanud veelgi detailsemalt, kuid neiski on peamine eelduste, isiksuseomaduste ja keskkonna koosmõju. Andekuse nn Müncheni dünaamilises mudelis (Ziegler & Heller, 2002) tehakse vahet suhteliselt iseseisvatel võimetel (intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli lookus) ning keskkonnast tulenevaid mõjureid (õpiatmosfäär kodus ja
Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei
Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei
Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei
annaabi.ee 
