Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks
kasutusviisiga. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikese sissetulekuga inimeste elamupiirkond tiheda asustusega suurema sissetulekuga elanikonnagrupi asualaks, mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond. 10) Mis materjale kasutatakse postkolonialistlikus linnauurimuses:Tekstid ruumist, linnadest ja riikidest: raamatud, kirjutised, fotod, maalid ja videod. Dekonstrueerimineja sügavam uurimus arhitektuuri, ruumi ja urbanismi mõjudest: kriitiline suhtumine kolonialismi ning kuidas teadmisi ja minevikku
Seda kesklinnale omast arengut nim ka gentrifikatsiooniks, piirkonna taastamitsükliks, sotsiaalse ja füüsilise kvaliteedi tõstmiseks või linna renessansiks. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi, mille tõttu gentrifikatsioon erineb suuremahulistest renoveerimis- ja taaskasutusprojektidest. Sellest hoolimata võib ka suuremahulistes renoveerimise ja taaskasutuse projektides esineda gentrifikatsiooni. Maa kasutusväärtus muutub gentrifikatsiooni tõttu maa vahetusväärtuseks. Selle muutuse eesmärgiks on rendihinna tõstmine. Gentrifikatsioon lülitub linna poliitikasse maakasutuse restruktureerimise kaudu metropolialadel ja vaesema elanikkonna ümberpaigutamise kaudu metropolialade sees. On mitmeid seisukohti seletamaks gent. olemasolu: esimene majandusele ja teine kultuurile organiseeritud. Tootmisele organiseeritud seletusviis näen gentrifikatsiooni kui suurt muutust linna poliitilises, majanduslikus ja kultuurilises
Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. 1G. Uusweberism linnageograafias (lk 144-149) Üks linna arengu seletamisviise on pärit Weberi teooriast (nägi, et majanduslik ja poliitiline võim domineerivad ühiskonnas, aga üksteisest eraldi). Weberi ideedel põhinev lähenemine linnajuhtimisele eristab kolme juhtimise ja domineerimise viisi: 1) traditsiooniline domineerimine (rajaneb kommete ja harjumuste jõul); 2) karismaatiline domineerimine
annaabi.ee 
