tagavad inimese säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on kasulik, siis pikaajalist kasulikkust ja eesmärke ei suuda saavutada. Sõjaõiguse küsimustes leiab tasakaalu neoskolastikute ja Gentili vahel. Ta võtab skolastikutelt põhialuse, et õigused ja kohustused on seoses (vähemalt üks pool tegutseb ebaõiglaselt ning annab sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium – tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR – Senatus populusque Romanus).
Teine humanistide suund oli kristlik patsifism - Rotterdami Erasmus 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuse kaks põhiinstinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel). Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia ladina k."imperium"- kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus
Humanistid. 2 põhisuunda: Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude Kristlik patsifism. Erasmus: tõrjumine) sõda on loomalik, mittekristlik Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus Üldised arengud uusajal unistus rahuprintsist Õiguse lahutamine moraalist e formaalse “õiguspärasuse” rõhutamine sisulise samas teatud sõjad lubatud
Rahvusvahelise õiguse reeglid, mis me sellest tuletame peavad olema sellised, et nad tagavad inimese säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on kasulik, siis pikaajalist kasulikkust ja eesmärke ei suuda saavutada. Sõjaõiguse küsimustes leiab tasakaalu neoskolastikute ja Gentili vahel. Ta võtab skolastikutelt põhialuse, et õigused ja kohustused on seoses (vähemalt üks pool tegutseb ebaõiglaselt ning annab sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 56. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR Senatus populusque Romanus).