Kalle Jaaagup Annabel Brita Tallinna Reaalkool 7.b 2013 Tehnilised uuendused Kardeti et ohustab elu tasakaalu Võeti kasutusele siiani kasutatavad tehnilised lahendused Veski (tuule, vesiveski) Veejõul töötavad ääsid Tulirelvad Kell Mehaaniline kell Taskukell (1500) Spiraalne kellavedru Tunniosuti Trükikunsti leiutamine Johannes Gensfleisch Tähed metallist 50 korda kiirem Trükisõna levis kiiresti Arstiteaduse arenemine Tugines antiikaja õpetusele 4 kehamahla tasakaal Harmoonia kaob ja isik haigestub Paracelsus Doktorikraadiga 1527 reklaamkutse Iga aine ravim või mürk Haavad paranevad ise pestes ja sidudes neid Lahkamine Esimesed lahkamised 13. sajandil Anatoomia alused 16. sajandil
5 Paber Paber 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle võetud paber. Algselt tehti paberit linase või puuvillase riide kaltsudest neid kokku pressides ja liimisegusse kastes. 6 Trükikunst Trükikunsti ehk tüpograafia leiutajaks 1440. aastal peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi.Tema teene inimsoole seisnes selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe, millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Tänu trükikunsti leiutamisele, muutusid raamatud kättesaadavaks ka lihtrahvale. Seetõttu oli ka märgata haridustaseme kasvu. 7 Prillid Varaseimad andmed prillide kohta pärinevad Hiinast. Nad olevat
Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema,
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid
Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem
annaabi.ee 
