inspiratsiooni rändamaks üle mere ja tõestamaks, et maa on ümmargune. Marco rääkis raamatus nefriidi, siidi, elevandiluu, portselani ja muude aasia rikkuste leiust. Ta jutustas ka sellest kuidas oli näinud, et kivisüsi kasutatakse küttematerjalina. Kuid kui Marco, tema isa ja onu tagasi Veneetsiasse jõudsid, peeti neid valetajateks. Kõik need rikkused olevat liiga head, et tõsi olla. Samuti, kui ta Veneetsiasse pärast 24 aastat tagasi saabus, oli Veneetsia Genovaga sõjajalal ja Marco võeti vangi. Kinni istusmise aja jooksul pajatas ta oma kongikaaslasele enda seiklustest. 4 3. Pärast reisimist Reisil kogutud varanduse eest alustasid Polod Veneetsia kesklinnas äritegevust ning varsti sai ka Marco kuulsaks ja rikkaks kaupmeheks nagu tema isagi. Ta finantseeris isegi teisi ekspeditsioone kuid ise enam Veneetsiast ei lahkunud. Aastal 1300 abiellus ta tuntud kaupmehe Vitale Badoer'i tütre Donataga. Nad
inspiratsiooni rändamaks üle mere ja tõestamaks, et maa on ümmargune. Marco rääkis raamatus nefriidi, siidi, elevandiluu, portselani ja muude aasia rikkuste leiust. Ta jutustas ka sellest kuidas oli näinud, et kivisüsi kasutatakse küttematerjalina. Kuid kui Marco, tema isa ja onu tagasi Veneetsiasse jõudsid, peeti neid valetajateks. Kõik need rikkused olevat liiga head, et tõsi olla. Samuti, kui ta Veneetsiasse pärast 24 aastat tagasi saabus, oli Veneetsia Genovaga sõjajalal ja Marco võeti vangi. Kinni istusmise aja jooksul pajatas ta oma kongikaaslasele enda seiklustest. Pärast reisimist Reisil kogutud varanduse eest alustasid Polod Veneetsia kesklinnas äritegevust ning varsti sai ka Marco kuulsaks ja rikkaks kaupmeheks nagu tema isagi. Ta finantseeris isegi teisi ekspeditsioone kuid ise enam Veneetsiast ei lahkunud. Aastal 1300 abiellus ta tuntud kaupmehe Vitale Badoer'i tütre Donataga. Nad said kolm tütart, Fantina, Bellela ja Moreta. 1923
kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000- 5000-mehelist talupoegade - stratiootide maakaitseväge. 1054. aastal toimus kirikulõhe Lääne-Euroopas. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne- Euroopa katoliiklusest jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. 1204. toimus Neljas Ristisõda ning Bütsantsi kultuuriväärtuste häving. 1261. aastal õnnestus riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia. Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse süstematiseerumine ja edasiarendamine. Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk hagiograafiad
invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad
tõestamaks, et maa on ümmargune. Marco rääkis raamatus nefriidi, siidi, elevandiluu, portselani ja muude aasia rikkuste leiust. Ta jutustas ka sellest kuidas oli näinud, et kivisüsi kasutatakse küttematerjalina. Kuid kui Marco, tema isa ja onu tagasi Veneetsiasse jõudsid, peeti neid valetajateks. Kõik need rikkused olevat liiga head, et tõsi olla. Samuti, kui ta Veneetsiasse pärast 24 aastat tagasi saabus, oli Veneetsia Genovaga sõjajalal ja Marco võeti vangi. Kinni istusmise aja jooksul pajatas ta oma kongikaaslasele enda seiklustest. Tõesti juhtunud või väljamõeldis? Kuigi Marco Polo räägib raamatus portselanist, kivisöe kasutamisest Hiinas ja paberrahast, mida sel ajal Euroopas ei tuntud, ta ei maini kordagi Suurt Hiina Müüri, söögipulki ega hiina kirjastiili, kuigi hiina hieroglüüfid on rabavad võrreldes ladina tähestikuga. Ta ei räägi ka hiinlaste tavast juua teed
· Alates 11. Saj. Stratioodid laostusid, ei jaksanud enam varustust osta maakaitsevägi kaotas oma sõjalise tähtsuse. · Esile tõusid suurfeodaalidest ratsaväelased. · Kirikulõhe süvendas vastuolusid Lääne Euroopaga. (1054) · Büts. õigeusukirik eraldus L-Eur. Katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. · 1204 rüütlid vallutasid Neljandas ristisõjas Konstantinoopoli. (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine) · 1261 liidus Genovaga õnnestus riik taastada. · Palaiologoste dünastia ajal õitsesid taas kirjandus ja kunst kuid tervikuna kujutas Bütsants endast siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. · Süvenes majanduslik sõltuvus L-euroopast, Riigi terriktoorium oli vähenenud, Riiki lõhestasid sisevastuolud · 1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus. · Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma)
hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades; paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja Neljandas ristisõjas vallutati Konstantinoopol. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil riik taastada, kuid polnud enam nii tugev, süvenes majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast. Peavaenlased olid türklased, riigis olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a. 24.Frangi riigi kujunemine Keltide Gallia kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus Gallia Rooma provintsina 1.saj. II pool eKr kuni 3.saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus Merovingide Gallia 5.-8.saj.
annaabi.ee 
