füüsilisi arenguhäireid.(4) c) Kantserogeensus · Jood on kantserogeenne kemikaal, mis võib liiga suure koguse joodi tarvitamise juures põhjustada vähki. On tehtud katseid, kus selgus, et kilpnäärmevähki nakatunud naisi on vähem, kes kasutasid vähem kui 273 gI/ päevas, kui naisi, kes kasutasid rohkem kui 273 gI/ päevas. d) Genotoksilisus ja mutageensus · Mutageensuse ja genotoksilisuse osas andmed puuduvad. e) Muud toksilised efektid · Endokriinsüsteemi muudatused (stuuma teke) · Seedeelundkonna vaevused (iiveldus, valu) · Maitsemeelte vaegus · Ödeem, paistetus · Allergilised reaktsioonid nagu palavik, nõgestõbi, nahaverejooks, eosinofiil, äge nahalööve. · Neeru efekt f) Ökotoksikoloogia · Zooplankton ehk loomhõljum (veekirp, 48h jooksul, LC50 = 330 µg/l)
Kusjuures eksperiment koosnes kahest osast, mis kestsid tund aega ja mille vahe oli 5 minutiline paus. Tulemused näitasid, et kokkupuude vasaku aju poolega aeglustab vasaku käe reaktsiooniaega, eriti katse teises pooles.5 Genotoksiline efekt On viidud läbi mitmeid nii in vitro kui in vivo uuringuid selleks, et selgitada välja, kas raadiosageduslainetel esineb kahjustavat mõju imetaja keharakkude geneetilisele materjalile. Viidi läbi esitatud andmete meta-analüüs, et saada genotoksilisuse kvanitatiivne hinnang (koos 95% usaldusintervalli) raadiosageduslainete kiirgusega kokkupuutunud rakkude puhul. Üle üldine informatsioon näitas seda, et erinevus raadiosageduslainete kiirgusega eksponeeritud ja teeseldud/mitte-ekpsoneeritud kontrollide vahel ning ka efekti suurus või keskmine standard hälve (raadisosageduslaine kiirgusega kokkupuute tõttu) oli väike väljaarvatud mõne erandiga. 13 Näiteks leiti ühes uuringus, et raadiosageduslained, omavad genotoksilist toimet
genisteiin. Mõningad neist on lipofiilsed ja püsivad, bioakumuleerudes ning biosuurenedes keskkonnas. kovalentne seondumine DNA-ga, Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse nähtusele. oksüdatiivne stress ja antioksüdandid · Elusrakku siseneb ja seal tekkib pidevalt reaktsioonivõimelisi osakesi - oksüdante, mis on võimelised (per)oksüdeerima raku lipiide peroksiidideks, lagundama valke ning reageerima DNA ja RNA molekulidega. Tekkivad muutused rakule ülioluliste molekulide ehituses võivad mõjustada erinevaid signaaliülekande ja raku kaitse- ja remondisüsteeme.
üks tee) tõenäosus. Kovalentne Seondumine DNA-ga Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse nähtusele. · Näide 1. Selliselt toimivad hallitusseente Aspergillus flavus ja A. parasiticus poolt toodetavad mükotoksiinid aflatoksiinid, kusjuures aflatoksiin B1 (AFB1) on neist kõige toksilisem ja kantserogeensem. AFB1, mis ise on algselt mitteaktiivne, metabolismi tulemusena tekkiv AFB1-8,9-epoksiid võib seonduda valkudega (tulemuseks tsütotoksilisus) ja DNA-ga (tulemuseks genotoksilisus ja pikas perspektiivis maksavähi teke). Toiduohutuse
annaabi.ee 
