geneetikat. Hamster (Cricetus) ja teised närilised on imetajatest kõige tavalisemad katseloomad. Laialt levinud rakukultuuriks on hiina hamstri munasarja rakud, mille abil toodetakse suures mahus terapeutilisi valke. Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale. Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele). Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti neuroteadustes, käitumisbioloogias, reproduktiivses psühholoogias ja endokrinoloogias. Kodukana (Gallus gallus domesticus) kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka toksikoloogilistes uuringutes tänu ägedale
mitokondriaalse, plastiidse, plasmiidse jne.) summa mingi kindla liigi rakku(de)s. Genoomide sekveneerimise ning bioinformaatika tulemused: Aheldatusgruppide leidmine, Genoomide ehituse võrdlused, Genoomse DNA, EST-de ja cDNA-de kombineerimine > valkude iseloomustamine, Geeniregulatsiooni alused, Evolutsiooni, ligitekke ja fülogeneesi alused, Liigisiseste genoomsete variatsioonide ja neist tulenevate erinevate fenotüüpide tuvastamine (HapMap). Viie peamise metodoloogia areng genoomikas: 1956 "kromosomoloogia", 1966 somaatiliste rakkude geneetika (geenide kaardistamine, kaasasündinud ainevahetushäired, vähiga seotud somaatilised mutatsioonid), 1976 molekulaargeneetika, 1986 transgeensed, KO jne hiired, 1996 andmebaasidest otsimine ("uuringud arvutis"). Paradigmade muut on viinud genoomika: Strukturaalsetest uuringutest funktsionaalsetele, Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamiselt järjestuspõhilisele, Haiguste etioloogia
349. Molekulaarne mimikri: bakterite ja viiruste pinnamolekulid (antigeensed) võivad sarnaneda peremeesorganismi rakkude membraanimolekulidega, mida immuunsüsteem ei ründa, nt antikehad, mis toodetakse veise albumiini vastu, hävitavad ka B- rakke 350. Sünteensus: 1. Klassikalises geneetikas tähendab geenide ja muude geeniliste elementide paiknemist samas kromosoomis, kuid vaatamata füüsilisele aheldatusele ei pea nad olema suure vahemaa tõttu geneetiliselt aheldatud 2. Genoomikas tähendab geenide ja muude järjestuselementide paiknemist eri liikide kromosoomides sarnaste järjestusrühmadena (näitab nende liikide ühist põlvnemist) 351. Sisearetus: inbreeding, veresugulusristamine, suureneb homosügootide ning väheneb heterosügootide tõenäosus, sellega kaasnevad autosoomretsessiivsete alleelide avaldumise sagenemine, kuid retsessiivsed tunnused on enamasti organismile
lähedasi liike positiivse valiku korral – nt inimene ja šimpans • • Ortoloogi ja paraloogi mõiste • Ortoloogid on erinevates liikides, pärit samast esivanemast. Paraloogid on tekkinud duplikatsiooni tagajärjel, ühes liigis. • • • Homoloogsete genoomilõikude liikidevaheline võrdlus: etapid, väljakutsed • • Konserveerunud genoomilõigud ja suured nn. ‘homoloogia blokid’ liikide vahel • • Klassikaliste mudelorganismid geneetikas/genoomikas (iseseisev materjali omandamine, sest 03.04 on lihavõttereede ja loengut ei ole) – teada ainult iga liigu põhieeliseid genoomi uuringutes: • • Saccharomyces cerevisiae (pagaripärm) • • Caenorhabditis elegans (varbuss, sireuss; nematood) • • Drosophila melanogaster (äädikakärbes) • • Arabidopsis thaliana (harilik müürlook) • • Danio rerio (sebrakala) • • Mus musculus (koduhiir)
annaabi.ee 
