eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp
MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised II -i -o-rum o-tüvelised III -is -um, konsonant- ja -i-um i-tüvelised IV -us -u-um u-tüvelised
b. lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka; c. käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha; d. võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune; e. võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline; f. tagasõnade laiendit, nt metsa taga. Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab kindlatel tingimustel: g. täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse; h. sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju. Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt: i. konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme; j. rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi
verbitüübid leiame Sulev Iva koostatud ,,Võru-eesti sõnaraamatu" (2002) lisast. Murrete tähtsamate morfoloogiliste joonte ülevaated on akadeemiliste tekstiköidete sissejuhatustes (vt eespool). Lõunaeesti morfoloogilisi uuendusi esitab Pajusalu 1999b. Kirjutatud on ka artikleid üksiknähtustest, näiteks komparatiivi tüvemoodustusest (Pajusalu 1995), lõunaeesti nud-kesksõna (Keevallik, Pajusalu 1995) ja inessiivi dünaamikast (Pajusalu jt 1999, Velsker 2000), Hargla murraku genitiivist (Rosenberg 2000), Võru nud- kesksõnast (Pihelgas 2000). Sõnamoodustust eesti murretes on viimastel aastatel uuritud vähe. Trükist on ilmunud Inge Käsi artikkel adjektiivisufiksitest Võru murdes (Käsi 2000). TÜs on valminud bakalaureusetööd viisiadverbidest Vastseliina murrakus (Saks 1999) ja adverbist Mulgi murdes (Ilves 2000). Morfosüntaktilistest kategooriatest on käsitletud ainult üksikuid eripärasemaid, nagu kvotatiivi ja jussiivi (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang,
nomenclatura -- nimestik). Veterinaarparasitoloogia Edendamise Maailmaliidu (WAAVP) poolt välja töötatud loomade parasitaarhaiguste standardiseeritud nomenklatuuri järgi nimetatakse parasitoose tekitaja ladinakeelse perekonnanime järgi, lisades sõna tüvele järelliite ,,-osis". Sõna tüvi moodustub tavaliselt taksoni nominatiivist (nimetavast käändest) ühe või kahe viimase tähe ärajätmisel. Kui taksoni nimetus lõpeb x- ga, siis moodustatakse sõna tüvi genitiivist (omastavast käändest). Üksikasjalikumalt vt. 16 Toivo Järvis. Parasiitide süstemaatika ja parasitooside nomenklatuur. Tartu, 1997. Parasitooside eestikeelsetel nimetustel on lõpp ,,-oos". parasitooside tõrjemeetmed ---- parasitooside tõrjemeetmete kompleks. Parasitooside tõrjemeetmed koosnevad profülaktikast, immunoprofülaktikast, metafülaktikast ja teraapiast. Vt. ka parasitoosidest tervendamise plaan.
annaabi.ee 
