kõige laialdasemalt. 4.2 Kuidas kliendid kauplevad? Teadagi on Lõunariigid need, kus hinna alla kauplemine on enesestmõistetav tegevus. Meie toote puhul ei sea see olulist ohtu, sest sokolaadid lähevad müügiks apteekidesse ning vastavatesse poodidesse, kus kauplemisvõimalus on minimaalne. 4.3 Meie tugevuseks on välja kujunenud klientuur ning loomulikult ka uudistavad inimesed keda võime pidada potentsiaalseteks klientideks. Meie klientuuriks on erinevates generatsioonides inimesed, ostes ökosokolaadi kas tervisliku mõju tõttu või lihtsalt selle maitsvuse poolest. Samuti pakume hooajalisi kingipakke ( kas jõuludeks, sünnipäevadeks, naistepäevaks jms.) kus võib leida mitut erinevat maitset, huvitavaid koogiretsepte perenaistele ja palju muud. 5. ASENDUSKAUBAD 5.1 Meie suureks tugevuseks on ainulaadsus, tänu millele puuduvad otsesed asenduskaubad. Kuid sellegipoolest leidub mitmesuguseid sokolaade, mille konsistentsis
Ülejäänutest enamus negatiivsed – kõrvaldatakse valikuga. Kasulikke mutatsioone on vaid tühine osa. 10. Kuidas leida kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmist oodatavat arvu, kui mutatsioonikiirus ja lahknemise aeg on teada? Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega? Kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmine oodatav arv on d = 2µt, kus t on lahknemise aeg (kas aastates või generatsioonides). Kordaja 2 on vajalik, sest lahknemisest peale on mutatsioonid kogunenud mõlemasse sekventsi. µ on mutatsioonikiirus. Kui on teada mutatsioonikiirus ja sekventse eristav mutatsioonide arv dAB, siis saame arvutada lahknemise aja tAB: tAB = 2µ/dAB Nädal 3 1. Selgita mõisteid genealoogia, geeniliin, viimane ühine esivanem. Kuidas mõjutab rekombinatsioon sama organismi eri lookuste genealoogiaid?
•Mutatsiooni kaotsiminek mendellikus segregatsioonis •Mutatsiooni kaotsiminek loodusliku valiku tõttu (enamik mutatsioone on kahjulikud) 10. Kuidas leida kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmist oodatavat arvu, kui mutatsioonikiirus ja lahknemise aeg on teada? Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega?Marili Kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmine oodatav arv on d = 2µt kus t on on lahknemise aeg (kas aastates või generatsioonides). Kordaja 2 on vajalik, sest lahknemisest peale on mutatsioonid kogunenud mõlemasse sekventsi (liiki/populatsiooni). Kui on teada mutatsioonikiirus µ ja lahknemise aeg, saame arvutada ja leida eristavate mutatsioonide keskmise oodatava arvu: d = 2µt Kui on teada mutatsioonikiirus µ ja sekventse eristav mutatsioonide arv dAB, siis saame arvutada lahknemise aja tAB: tAB = 2µ/dAB
Erivorm sororaalne polügüünia (kõik liignaised on õed) ja sororaat (naine sureb, siis liignaise kohustud läheb üle õele) - Polüandria ehk mitmemehepidamine (peamiselt Tiibetis ja Himaalajas) Erivom fraternaalne polündria (liigmehed on vennad) ja leviraat (mees sureb, siis liigmehe kohustus läheb üle vennale) Põlvnemissüsteemid Unilineaarsed süsteemid – rühmakuuluvus, põlvnemine ja pärimine kõikides generatsioonides määratus ainult kas isa- või emaliini pidi - Matrilineaarsed ehk emaliini järgivad - Patrilineaarsed ehk isaliini järgivad Paralleelselt võib esineda matrilateraalsus patrilateraalsus, st tihe suhe ka teise suguvõsa poolega Bilateraalsed süsteemid – põlvnemist jms arvestatakse mõlemapoolselt Liinide ühinemine Liinid Klannid (tootemloomad – müütiline esiisa) Fraatriad – klannideliidud
evolutsiooniprotsessist. 9.3. Hardy-Weinbergi populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus Mendeli seaduste rakendamist vabalt ristuvatele populatsioonidele katsetati juba 20. sajandi algul. Nii näitas Udny Yule, et kui ühe alleelipaari A ja a suhtes lahknenud F2 populatsiooni siseselt toimub juhuslik ristumine, on kolm võimalikku genotüüpi AA, Aa ja aa samades proportsioonides esindatud nii F3 põlvkonnas kui ka järgmistes generatsioonides. Seda ideed arendas edasi William Castle, väites, et genotüüpide suhe populatsioonis muutub läbi generatsioonide siis, kui genotüüp aa selektsiooni teel kõrvaldada kas füüsiliselt või takistades selle genotüübiga isendite ristumist. Hardy ja Weinberg leidsid seaduspärasuse, kuidas alleelide sagedus populatsioonis võimaldab ennustada genotüüpide sagedust juhuslikult ristuvas populatsioonis. Oletame