Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus, miil 8-10km, staadion, Vana Kreeka staadioni pikkus. raskus- nael- 454g. Puud 12 kg, unts 26g , tünder 2-3 tündrit vilja, maht- korte, pint. Pindala- adramaa põld, mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga külvatud maa. Genealoogia allikad- ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid. Tulemus avaldatakse nt sugupuudena. Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti suguvõsade ajaloo kohta andmeid. Sugulus põhineb põlvnemisel , tekib abielude kaudu, või lapsendamise kaudu. Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. 17 saj, saadi andmeid kirikumeerikutest ( sünnid, surmad, abielud). Vakuraamatutest ( andmed talude kohta). 18 saj samad, aga ka
Võib juhtuda nii, et nad ka eksivad selle seletamisega, samas ei ole kindel, et nad 100% täppi panevad. Oluline on see, et nad ise usuvad sellese geneoloogiasse. Vahel on võimalik ka uurijatel kontrollida, tegelikke andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama. Tavaline efekt on see, et kaugemaid esivanemaid ei mäletata, minnakse edasi hüpetena. Sellist nähtust nimetatakse geneoloogia teleskopeerimiseks (kui osad esivanead jäetakse vahele) toob esivanema lähemale kui ta tegelikult on. 2. Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem, aga selles on mõni loom, lind, taim või mõni muu loodusobjekt. Need inimesed ei väida tõenäoliselt samas laadis tegemist on müütilise esivanemaga. See ei ole reaalne esivanem, see sugulus põhjendab miks see grupp inimesi ennast kellegi sugulaseks peab põhjendab grupi kokkukuuluvust.
peab rüütliideaale tegelikkuses kehtivateks). Keel oli läbipaistev mõtete väljendamise vahend. Sõna siin kui kujund, sest mõte asub sõna ja asja vahel. Hakatakse uurima ja analüüsima nendevahelisi seoseid 3. 20 sajandi episteem -- keel kui iseseisev jõud. Sõnad ja asjad on eristatud. Sõna kui märk märgisüsteemis. Foucault teise perioodi võime asetada 70-ndatesse aastatesse. Teemaks võimu geneoloogia. Uurib prantsuse mõrvareid alates 1835 aastast (1973). Küsib nende vaimse tervise järele. Arvab , et hullumeelsuse piir on seotud ajastu vaimse situatsiooniga,st. see, mida peeti vaimuhaiguseks, on sõltuv ajastul valitsenud arusaamadest. 1975 --"Valvata ja karistada"ja 1976 --"Teada tahtmine", nendes raamatutes analüüsib Foucault võim-teadmise põhitunnuste komplekse. Võimu omaduseks on teadmistega kooseksisteerimine. NB! Võim pole Foucault'l negatiivne mõiste.
Kauglugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga. Teda ei huvita ükikud puud, vaid mets. Abstraktete mudelite loomine. 17 Rõhutab rohkem ratsionaalsema kirjanduse ajaloo vajalikkust. Erilised/erandlikud tekstid vs (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna. Graafikud zanri publitseerimisajalugu Kaardid sisu/süzee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogia tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüest, mingi zanritüübi lõpp jne. 32.Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimeta mõni käsitlus) Esimesed käsitlused: o D.H.Jürgenson, Kurze Geschichte der estnischen Literatur o M.J.Eisen, Tähtsad mehed 1883-1884 o F.Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934 Nõukogude aeg o Eesti kirjanduse ajalugu I-V, Peatoim. E.Sõgel, 1965-1991
annaabi.ee 
