vesiveskeid; rikkalikult metsa; mägede põu varjab endas mitmesuguse väärtusega metalle; mägede nõlvad sobivad põllumaaks; karjamaid, kus kitsed ja lehmad toitu otsivad jne. Et inimene seda kõike loodusest saaks, peab ta vaeva nägema. Tuleb lihtsalt kogu oma tahe jõud mängu panna ning tegutsema hakata. Teenides maad, annab see hiljem mitmekordselt inimesele kõike head ja paremat vastu. Võrdlen Geisslerit Iisakuga: Erinevalt Iisakust oli Geissler rahutu hingega veidrik, kes polnud loomult halb ega hoolimatu, aga oli pidevalt kusagile teel. Ta oli rändaja, Iisak aga paikne. Geissler oli see, kes tõi välismaa uudiseid ja aitas Iisakut tema pikaldase taibu korral. Nad olid tegelikult ka üsna sarnased. Geissler nagu ka Iisak oli heatahtlikult otsusekindel. Geissler hindas Iisakut tema maa armastuse pärast väga ning aitas teda nii kuidas vähegi võimalik
mõista, kui palju Iisak talle ikka tähendab mees on talle kogu elu. Enam ei nautinud ta teiste meeste tähelepanu, vaid Iisaku oma. 5.Iisak peremehena, abikaasana ja isana. Iisakul oli suur tahtejõud, ta suutis hankida ja tegi kõike, mida tahtis. Tema eripäraks oli kannatus, ta teadis, et miski ei tule kergelt, kuid ta ei loobunud. Peremehena suutis ta alati kõik oma toimetused ära teha ja uusi ettevõtmisi jätkuks tal kogu ajaks. Samas, kui poleks olnud aga Geisslerit, poleks Iisakul nii palju raha olnud see mees viis teda kurssi maailma asjadega. Abikaasana oli ta väga ustav, kuid ei kippunud tundeid avaldama, oli kinnine. Ingerit armastas ta väga palju, ei tulnud kordagi mõttesse naist jätta, kui viimane vangis oli. Iisak oli väga tänulik, et just Inger tema juurde tuli ja täitis kõik tema soovid. Isana väga hoolitsev, ta ei tahtnud, et tema pojad, tütred millestki puudust tunneksid
..tappis ta). Olles kodust eemal, möödusid sealt laplased, kes ka sisse läksid...Lõpuks ajas Inger nad ära ja kuulis meest ületmas: "Kas on tõsi, et sa ostad jäneseid?" Ent lõpuks tuli uurimine, kalm kaevati lahti... Ingerit ei pandud vangi, tema vastu oldi armuline. Lensman ebausku oma protokolli ei pane. Inger ütles, et ka tema ema nägi jänest, kui ta Ingerit kandis. Surmanuhtluse asemel määrati talle aastad vangis. Appi tuli võtta Oliine ja Iisak läks Rootsi Geisslerit otsima. Tagasi tulles oli Inger läinud, selgus, et päev peale ta enda minekut. Iisak taipas, et Inger tahtis jälle otsustaval hetkel üksi olla (ka raha andis ta kõik Iisakule kaasa). Rootsist tõi ta põrsa, et Ingerit rõõmustada. Inger viidi vangi 8 aastaks. Iisak pidi maksma 10 taalrit aastas 10 a jooksul. 8. Talu nimeks oli Kaugemaa. Geissler läks neile külla ja oli huvitatud neist rasketest kividest, millega lapsed mängisid. Vangis olles sünnitas Inger terve
näha. Tema käest uuriti ka talu hinda. Kuulujutud lapsemõrvast jõuavad Siivertini. Jesiine vanemad kutsuvad tütart koju tagasi. Aksel sai Geissleri kingitud niidumasina ja uudismaaäkke kätte. VII Aksel tuleb läbi vihma kodu poole, kuid ta on õnnelik, sest ta mõisteti kohtus õigeks. Lessmani proua Heyerdahl pidas väga liigutava kõne vallasemade saatuse kohta. Kohtuotsusega mõisteti õigeks nii Barbro kui ka Aksel. Størm tänas Geisslerit, kes teda kohalolekuga toetas. Lenssmaniproua võttis Barbro enda hoole alla. VIII Telegraafiliin oli katki ning Akselil tuli nüüd kõik muud toimetused sinnapaika jätta. Eleseus tuli jõulude paiku koju. Ema ja vennaga käidi ka Suurekantsi talu vaatamas. Üritati toas Geissleri käest mäge osta, kuid vastu oli ,,eitav". Aronsen müüs oma talu Eleseusele 1500 krooni eest. Eleseus jättis ärijuhi alles. Siivert ning ärijuht kaevasid kraave. Aksel viis
Tema käest uuriti ka talu hinda. Kuulujutud lapsemõrvast jõuavad Siivertini. Jesiine vanemad kutsuvad tütart koju tagasi. Aksel sai Geissleri kingitud niidumasina ja uudismaaäkke kätte. VII Aksel tuleb läbi vihma kodu poole, kuid ta on õnnelik, sest ta mõisteti kohtus õigeks. Lessmani proua Heyerdahl pidas väga liigutava kõne vallasemade saatuse kohta. Kohtuotsusega mõisteti õigeks nii Barbro kui ka Aksel. Størm tänas Geisslerit, kes teda kohalolekuga toetas. Lenssmaniproua võttis Barbro enda hoole alla. VIII Telegraafiliin oli katki ning Akselil tuli nüüd kõik muud toimetused sinnapaika jätta. Eleseus tuli jõulude paiku koju. Ema ja vennaga käidi ka Suurekantsi talu vaatamas. Üritati toas Geissleri käest mäge osta, kuid vastu oli ,,eitav". Aronsen müüs oma talu Eleseusele 1500 krooni eest. Eleseus jättis ärijuhi alles. Siivert ning ärijuht kaevasid kraave. Aksel viis
annaabi.ee 
