üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning lõhub peretraditsioone. Eesti seisab silmitsi kõigi nende probleemidega. Näiteks geipaarid, mis on tänapäeva Euroopas saanud igati normaalseks nähtuseks. Mõningates Euroopa Liidu liikmesriikides seal hulgas Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias ja Rootsis on juba lubatud ka geiabielud. Eestis veel samasooliste abielud lubatud ei ole, kuid toimuvad geiparaadid ning arvan et kaugel ei ole ka geiabielude seadustamine. See on kindlasti punkt, kus minnakse liiga kaugele. Kohati tundub, et Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Juba 20 sajandi alguses kõlas Noor Eesti loosung: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Kohe kindlasti ei mõelnud Noor Eesti liikmed seda loosungit välja öeldes sellisele euroopastumisele, mis toimub praegu, eestlus on sattunud suurde ohtu. Võib lausa öelda, et iga eestlane tunneb kedagi, kes on läinud välismaale elama
uusmaailmaorganisastsioon. Nende põhiideeks oli kukutada kõik juhid, likvideerida rahvastevahelised erinevused, juurida välja religioonid ning kaotada eraomand. See meenutab meile pigem unustuse hõlma vajuvat Nõukogude Liidu reziimi, kuid märke on näha ka tänases Euroopa Liidus. Religiooni osas kristlus asendub islamiga, üritatakse kaotada rahvaste vahelisi erinevusi, surudes peale kohati naeruväärset tolerantsust, mis osalt lõhub peretraditisoone. Näitena võiksin tuua geiabielude- ja paraadide lubamise, mis on otsene peremudeli lõhkumine. Geidel on lubatud ametlikult ühte heita näiteks Belgias, Suurbritannias, Islandil, Hollandis, Norras, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis. Paraadide korraldamine Eestis on juba lubatud, samuti kardan, et abielude keelustamist ei jätku enam kauaks. Samuti kerkivad taolise rändega esile rahvusküsimused. Pan-Euroopa liikumise rajaja, Richard Coudenhove-Kalerg, on 1920. aastal oma raamatus ,,Praktiline idealism" kirjutanud :
juhtuma. Seega pooldan ma kahte esimest varianti ning arvan, et eutanaasia peaks olema ka Eesti legaalne, kuid samas siit vastuargument see tekitaks väga palju poliitilisi küsimusi. Kes tunnistab, et inimene ISE tahtis surra, kes tõestiab, et see oli just patsient ise, kes oma "surmaotsusele" alla kirjuta, mitte mõni rahaahne tuttav, kes loodab suurt pärandust saada. Kui legaliseerida eutanaasia, siis võiks ju sama teha ka geiabielude, surmanuhtluse ning narkootikumidega, kas te ei arva ? Mõnelpoolt maailmas on eutanaasia legaalne-näiteks Sveitsis, Hollandis ning mõnes USA osariigis. Hollandis on paljud vähihaiged ning HIV põdejad just vaba surma tee valinud, ning nende sõbrad ja perekond on seda otsust aksepteerinud. Muidugi ei ole see ainuõige lahendus. Kuid kui inimene seda soovib ning see on lubatud, siis minugi poolest,
väljatõrjumise oht, häbi, südametunnistuse piin. Igasugune moraalinorm on kokkulepe. Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest. Norme on vaja, et suurendada ühiskonnas mõistuslikkust ja kasu. Näiteks on üks väärtus võrdsus (geiabielude legaliseerimine muudaks geid heterotega võrdväärseteks. Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas. Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas
abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline?: Mida kõrgem hõive seda väiksem koormus HRile. Hõivemustrid on seotud peamiste sotsiaalprogrammide olemusega- kindlustus
annaabi.ee 
