Geeniteraapia Geeniteraapia - geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Inimesel on teada üle 30000 päriliku puude Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990. aastal suhteliselt edukas. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mikro-RNA-d ühinevad mRNA- ga, siis viimane lagundatakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund. Somaatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke ( mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris ) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. 1. Haige patsient 2
1.3 Geenitehnoloogia Võimalused: 1) asendada haige geen tervega 2) vaigistada haige geen Neid tegevusi ei teha munarakuga, need ei pärandu järglastele. Transgenees Geeniteraapia · Viiakse geen sugurakkudesse · viiakse geen koerakkudesse, ei pärandu. · Pärandatakse järglastele · Viiakse sama isendi geenid · Rakku viiakse võõraid geene Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse. 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb mutantsete geenide äratundmisel. Pärilike haiguste kindlaks tegemine. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust. Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada kiiresti polümeerasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades.
2. vaigistada haige geen · neid tegevusi ei tehta munarakuga , need e pärandu järglastele edasi · on kohati häid tulemusi kui enamjaolt mitte · sarnaneb transgeeniga-sama liigi geene siirdatakse · geeniravi sõltub puude olemusest ravi mis on seotud vererakkudega(olemas kogu aeg üvirakud teisel juhul vajalik ka koespetsiifiline promootor- keeruline immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas Parkinsoni tõve ravi ajutiliselt geenivaigistamiseks kasutatakse mikroRNA molekule. kui mikroRNA -d ühinevad mRNA-ga siis viimane lagundatakse nii saaks ravida huntingtoni haigust Geenivaigistamine on täiesti uus suund muud rakendused geenitehnoloogiale 1. molekulaargeneetiline diagnostika · enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel · DNA-kiibid võrdlus DNA lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada- saab tuvastada haigusi ja siis vastavalt määrata ravi
homosügootseid nokauthiiri. • Mudelhiired – haiguste uurimiseks. . • Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik:
homosügootseid nokauthiiri. · Mudelhiired haiguste uurimiseks. . · Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid)