See ei pea olema loogiline. Kunst ei ole jäljendus, vaid selles on originaalsus ja geniaalsus. Originaalne geenius ei vaja reegleid ega norme, vaid loob need ise. Mida vähem kunst on sarnane reaalsusele ja tavapärasusele, seda suurem kunstiteos see on. Kanti jaoks tähendab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. Matemaatiline ülev lõpmatus, totaalsus, dünaamiline ülev kõikvõimsate loodusjõududega seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi.
Sellega seotult: esmalt vääriti tõlgendatud teos võib loota, et kord saabuvad pädevamad tõlgendused/hinnangud. Võrdlevad hinnangud kunstiteoste võrdlev hindamine eeldab, et kõik loodud teosed on meile teada, vastasel on meie hinnand piiratud. Aja jooksul suureneb kindlustunne, et tulevased teosed ei rahulda praegustele teostele rakendatavaid standardeid paremini. Maitse küpseb aja jooksul on võimalik kokku puutuda enamate kunstiteostega. Geeniusekontseptsioon romantiline geeniusekontseptsioon: geeniuse looming olemuslikult sedasorti asi, mille õigeks mõistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegsetel paratamatult võime puudub. Geeniuse mõistesse kuulub see, et ollakse oma ajast ees. Aeg ei ole veel küps mõistmaks geeniuse teosed. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? Temporaalne kaalutlus positiivsete hinnangu järgnevuste probleem. Hinnangunihete probleem: kellegile antud hinnang muutub ajastust ajastusse.
See ei pea olema loogiline. Kunst ei ole jäljendus, vaid selles on originaalsus ja geniaalsus. Originaalne geenius ei vaja reegleid ega norme, vaid loob need ise. Mida vähem kunst on sarnane reaalsusele ja tavapärasusele, seda suurem kunstiteos see on. Kanti jaoks tähendab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. Matemaatiline ülev – lõpmatus, totaalsus, dünaamiline ülev – kõikvõimsate loodusjõududega seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi.
ja saab seetõttu kunstiteost nn objektiivsemalt hinnata 2. taustinformatsioon – kunstniku elu kohta võib uut informatsiooni tulla, ja sellest johtuvalt pädevam tõlgendus/hinnang 3. võrdlevad hinnangud – oskame varasemate ja järgnevate teostega võrrelda ja otsustada, kui hea teos ikkagi oli 4. maitse küpseb – aja jooksul on võimalik kokku puutuda enamate kunstiteostega 5. geeniusekontseptsioon – geeniuse looming olemuslikult sedasorti asi, mille õigeks mõistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegsetel paratamatult võime puudub. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? 1. temporaalne kaalutlus – positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus? Hinnangunihete probleem (erinevatel ajastutel erinevad hinnangud) 2
15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine
annaabi.ee 
