Geeniteraapia Geeniteraapia Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Uusi, terveid geene võib inimese somaatilistesse rakkudesse siirdada organismiväliselt(ex vivo) või siseselt(in vivo). Esimene edukas geenravi operatsioon tehti 1990. aastal USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. 1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud 2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen. 3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni, et sellest oleks kasu haiguse vastu. 4. Kas on vaja täpselt reguleerida sisseviidud geeni transkriptsiooni 5. Kas sisseviidud geeni üleekspressioon võib samuti põhjustada mingeid teisi füsioloogilisi prob...
määratud juhuslikest teguritest. Reproduktiivne kloonimine ehk indiviidide vegetatiivne paljundamine. Terapeutiline kloonimise idee tekkis siis, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. · Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja seejärel lõhutakse- eraldatakse tüvirakud · Neid kasutatase tuumadoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks On pakutud võimalust ühendada see geeniteraapiaga, kui nii tekkisid transgeensed indiviidid REPRODUKTIIVNE TERAPEUTILINE KLOONIMINE KLOONIMINE Somaatilise raku Täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja Somaatilise raku siirdamine tuumata tuuma siirdamine mõjutatakse
Millised on nende rakenduslikud võimalused? · Reproduktiivsel kloonimisel saadakse uus organism, terapeutilist kloonimist kasutatakse koerakkude siirdamiseks patsiendile, et ravida erinevaid haiguseid (nt. diabeet, Parkinsoni tõbi). · Reproduktiivsel kloonimisel võetakse geneetiline materjal munarakust, terapeutilisel kloonimisel aga somaatilisest rakust. Rakenduslikud võimalused: · Terapeutilise kloonimise puhul on pakutud võimalust liita see geeniteraapiaga. ª Hübriidkloonimine inimese rakutuum liidetakse lehma munarakuga. ª Kasutatakse tuumadoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks. · Reproduktiivse kloonimise puhul on võimalik saada uusi organisme. ??? 14. Too välja reproduktiivse kloonimise plussid (3) ja miinused (3). + - Kloonimisel ei looda identseid isiksusi, kloonimine pole kserokoopiate tegemine.
Esimene riik kus inimese seda tüüpi terapeutiline kloonimine legaliseeriti (2001. a), oli Suurbritannia. Teisena otsustas seda lubada Holland ja järgnemas on Hispaania. Kui inimese munarakud on defitsiitsed, siis katsetavad teadlased embrüo tüvirakkude saamiseks nn. Hübriidkloonimist, nt. inimese rakutuuma liitmist lehma munarakuga. Suurbritannias sellealane uurimine hiljuti seadustati. Terapeutilise kloonimise teise tüübina on pakutud võimalust ühendada see geeniteraapiaga. Kuid selle rakendamine on vägagi kaheldav, sest nii tekkisid transgeensed indiviidid. 3.4 Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad 1960. aastate keske leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid, Saadud hübriidrakud oon jagunemisvõimelised. See on somaatilise rakkude hübriidimise meetod. Tõelise rakendusbioloogilise tähenduse ja laia kasutuse leidsid somaatilised
otsimine, mis seonduvad pärilike anomaaliatega. DNA markeriks võib olla anomaaliat põhjustav geen ise või geenilookus, mis on aheldunud anomaaliat põhjustava geeniga. Viimasel juhul ei ole anomaaliat põhjustav geen täpselt teada, kuid defektsete loomade genotüpiseerimisel on leitud, et teatud geenilookuse polümorfismi alusel on võimalik defektgeeni olemaolu genoomis tuvastada. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Geeniteraapiaga on võimalik vältida kudede siirdamisega kaasnevaid probleeme, nagu transplantaadi irdumine (äratõukamine) ja selle vältimiseks läbiviidav agressiivne immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi. Ei paranda genotüüpi tervikuna, mistõttu defektse geeni edasikandumine järgmisse põlvkonda on endiselt võimalik.
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm.
(Pavlov oli materialistliku suuna pooldaja loodusteadustes, eriti neuroteadustes). Eelnevast lähtuvalt hakkas Pavlov kõnelema nn füsioloogilisest sünteesist, väites, et ka arst tegeleb sageli samaga, millega füsioloog, nt manustades inimesele, kel mingi organ (jutt käis nt kilpnäärmest) eemaldatud, eluks vajalikku mõne meditsiinilise preparaadi kujul. Pavlovi lähenemine ennustas ette hulga meditsiinipraktikate sündi, alustades hormoon-asendusraviga ja lõpetades geeniteraapiaga. (Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) August Weisman (1834-1914, temast tuleb juttu edaspidi, geneetikaga seoses) arvas, et üherakulistel organismidel puudub loomulik surm.
annaabi.ee 
