meditsiini klassikalised rakendused, kuid tekkisid ka põhimõtteliselt uued rakendusvõimalused moodsa biotehnoloogia baasil. Need tehnoloogiad võimaldavad sekkuda organismide paljunemise ja arengu protsessidesse ning pärilike omaduste kujunemisse embrüote, rakkude ja geenide tasemel. Uued biotehnoloogiad hakkasid jõudsalt arenema alates 1970. aastate algusest. Need saab jagada kahte põhitüüpi: raku- ja embrüotehnoloogiad ning geenitehnoloogiad. 2 GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia (ehk insenergeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Osa geenitehnoloogilisi meetodeid piirdub DNA uurimisega. Geenitehnoloogia tekke lähtekohaks oli rekombinantse DNA metoodika loomine (Joonis 1). Rekombinantseks DNA-ks nimetatakse DNA molekuli, milles on ühendatud
Tänapäeval on asi aga lihtsam. Kui põllumehed ristamisel siirdasid mitmeid ja mitmeid geene, siis praegu on võimalik siirdada ainult üks soovitud geen. Vaatamata kõigile plussidele, toovad GMO-d kaasa ka tõsiseid probleeme. Tänapäeva biotehnoloogia aitab kaasa põllumajanduse arengule, kuid see ei ole midagi muud, kui looduse imiteerimine. Juba homme võib biotehnoloogia abil loodu saada looduseks. Ka GMO pikaajalist mõju pole veel avastatud seega enne kui uued turu jaoks mõeldud geenitehnoloogiad kasutusele võetakse, peavad need olema põhjalikult üle kontrollitud, kui me soovime viia miinimumini neist tuleneva riski järeletulevatele põlvedele ja teistele elusolenditele, kellega me oma planeeti jagame. Kõigest halvast hoolimata on geenitehnoloogiale raske öelda "ei", sest see tõotab inimestele palju muljetavaldavaid hüvesid. Esimesi arglikke samme tegeva biotehnoloogiaajastu poolt tõotatavad hüved on nii muljetavaldavad, et igasugune GMO
Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses huntkoer. See on küll väga haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud. Näiteks isegi Eesti riigi territooriumitel. Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik meie ja nende vahel. Niimoodi rikastub nende ( ja tegelikult ka meie ) genofond. Geneetilised manipulatsioonid on üks bioevolutsiooni toime mehhanisme uute liikide tekkimiseks. Ka praegusel ajal oleval teadusel on meil sellest mingisugunegi ettekujutus, kuid bio- ja geenitehnoloogiad pole meil ,,veel" siiski sellisel tasemel, et 18 luua Maal lausa uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge. Tõsi, need ei kuulu liigi kui mõiste ja tähenduse alla. Kuid see näitabki seda, et uue liigi loomine Maal pole tegelikult mägede taga. Maailma esimene imetaja klooniti juba aastal 1997. Selleks oli siis lammas nimega Dolly
Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses huntkoer. See on küll väga haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud. Näiteks isegi Eesti riigi territooriumitel. Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik meie ja nende vahel. Niimoodi rikastub nende ( ja tegelikult ka meie ) genofond. Geneetilised manipulatsioonid on üks bioevolutsiooni toime mehhanisme uute liikide tekkimiseks. Ka praegusel ajal oleval teadusel on meil sellest mingisugunegi ettekujutus, kuid bio- ja geenitehnoloogiad pole meil ,,veel" siiski sellisel tasemel, et luua Maal lausa uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge. Tõsi, need ei kuulu liigi kui mõiste ja tähenduse alla. Kuid see näitabki seda, et uue liigi loomine Maal pole tegelikult mägede taga. Maailma esimene imetaja klooniti juba aastal 1997. Selleks oli siis lammas nimega Dolly. Pole raske ega vale ette ennustada,
bioloogiliselt ristuvad. Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses – huntkoer, mis on küll väga haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud. Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik inimeste ja nende vahel, et seeläbi rikastada nende ( ja tegelikult ka meie ) genofondi. Geneetilised manipulatsioonid on tegelikult bioevolutsiooni üks toime mehhanisme uute liikide tekkimiseks. Bioloogia teadus annab meile sellest väga põhjaliku ettekujutuse, kuid inimeste bio- ja geenitehnoloogiad pole „veel“ siiski sellisel arvestataval tasemel, et luua Maal uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge, mis küll ei kuulu liigi ( kui mõiste ja tähenduse ) hulka. Kuid see pigem näitabki seda, et uue liigi loomine Maal ei ole inimestele enam futuristlik teema. Maailma esimene imetaja klooniti juba 1997. aastal, milleks oli siis lammas nimega Dolly. Inimese kloonimiseni pole veel jõutud, kuid ega