Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"geelistaja" - 5 õppematerjali

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012
11
doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

Liigitatakse: 1. selektiivsööde­ võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde ­ võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde ­ kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde ­ on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde ­ geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8

Bioloogia → Mikrobioloogia
215 allalaadimist
Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde – kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde – agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne želatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed – seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2-0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv – külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks.

Bioloogia → Mikrobioloogia
63 allalaadimist
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde­ võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde ­ võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde ­ kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde ­ on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde ­ geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus)

Bioloogia → Mikrobioloogia
57 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde ­ kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde ­ agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed ­ seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine ­ külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv ­ külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks.

Bioloogia → Mikrobioloogia
224 allalaadimist
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde ­ kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde ­ agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed ­ seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine ­ külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv ­ külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks.

Bioloogia → Mikrobioloogia
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun