Proua soovitab sulle Tatjanat, aga nagu sa tead meeldib Tatjana Gerassimile. Kapitonov ehmatas ja ütles, et Gerassim tapaks ta ära, kui ta vaid Tatjana poole vaataks. Lõpuks kutsuti ka Tatjana. Tatjana oleks nõus abielluma Kapiton Klimoviga, aga teadis ka, et siis lööb Gerassim Klimovi maha. Kõik lootsid, et äkki unustab proua räägitud jutu pulmadest. Aga esimene asi, mis proua järgmisel hommikul Gavrilalt küsi, et kuidas pulmade korraldamine ka edenevat. Gavrila valetas, et edeneb hästi. Kuid pulmad ei edenenus, sest Kapiton kartis oma elu pärast. Kõik teadsid, et Gerassim joodikuid ei sallinud. Nii palus Gavrila, et Tatjana teeskleks purjus olekut ja taaruks Gerassimovist mööda. See mõjus. Gerassim silmitses Tatjanat, lõi käega ja läks oma kambrisse. Terve ööpäev ta sealt ei väljunud. Järgmisel nädalal abiellusid Tatjana ja Kapitonov. Gerassim ei teinud neist väljagi
Taaskord võtab vürst teist inimest kuulda, istudes tapjaga ühes toas ja mängides temaga kaarte. Isegi sokiseisund ei vabanda taolist absurdsust, küll aga mingil määral ehk see, et ta tõepoolest Filippovna surma tõttu taas idioodistus. 3. Nastasja Filippovna on tunduvalt sümpaatsem, sest ta julgeb öelda kõike otse välja ning mõistab, milline positiivsuse kehastus on Mõskin. Naine näeb, kuidas Gavrila Ardalionovits Ivolgin huvitub vaid rahast, mistõttu alandab teda avalikult ja ka põhjendab, miks mees on tema jaoks niivõrd tülgastav. Samas Aglaja mängib terve teose jooksul Mõskiniga, solvates ja alandades teda pidevalt, kuid on meeletult pettunud, kui vürst jääb hetkeks kahevahele, kas joosta järgi naisele, kelle pilt juba meest võlus rääkimise eesmärgil või jääda tuppa istuma isikuga, kes vürsti nagu hüpiknukku edasi-tagasi tõmbab
Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda.
*Teatrilavale ilmus tsaaride asemel lihtinimesed Aleksandr Redistsev (1749-1802) *Pärines vanast aadlisuguvõsast *Õppis Leipzigi ülikoolis *"Reis Peterburist Moskvasse" *See protsestiavaldus ja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu *1790 a. saadeti ta selle teose avaldamise eest Siberisse *1802 lõpetas oma elu enesetapuga Deniss Fovizin (1744-1792) *Poeet, publitsist, diplomaat *Vene komöödia looja *Naeris mõisnike harimatuse ja julmuse üle *,,Brigadir" *,,Äbarik" Gavrila Derzavin (1743- 1816) *XVIII saj vene suurim poeet *Vene luule reformaator *Tema luule keskmes on lihtne inimene, mitte tsaar ega riigipea *Tema luule avaldas sügavat mõju vene eelromatismile ja valmistas ette A.Puskini tulekut Kokkuvõte *Keskaja kirjandus pidas end taeva hääleks. Kirik domineeris *Klassitsistlik kirjandus oli riigi hääl *Valgustuskirjandus hakkas kirjutama inimese nimel
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest
5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18. Sajandi poeet Gavrila Romanovitsh Derzhavin, kes on pühendanud oma loomingut Haapsalule. Haapsalus on sündinud üksikud, pikemalt elanud mõned, loomingulist kirjatööd teinud vähesed, töötanud paljud, peatunud ja puhanud peaaegu kõik Eestimaa kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei passi: päris oma kirjanikku nagu polekski Haapsalu jaoks võtta. Kuigi, jah lahtriteloedist jäi välja üks Haapsalule iseloomulik, nn
noor ja intelligentne naine. Põhjenduseks oma linna saabumise kohta, andis neiu soovi rikkuda totski abielu, lihtsalt oma lõbuks. Sealt peale hakkas rikas mõisnik Nastasjat kartma ning otsis võimalust, kuidas tüdrukust lahti saada. afanassi ivanovits üüris neiule väga luksusliku korteri ja pani talle kaasavaraks 70 000 rubla, et tüdruk kellelegi kiiresti mehele saada. Põhiline kandidaatidest oli ametnik Gavrila ardalionovits ivolgin, kes tegelikult isegi põlgas nastasjat ja samuti suhtus ka tema perekond neidu aga ganja kavatses abielluda ainult raha pärast. Meeleheitlikku kiindumust nastasja vastu tundis Parfjon Semjonovits Rogozin, kes oli valmis isegi tüdruku Ganjalt ära ostma. Vürst lev nikolajevits mõskin tegi Nastasjale abielu ettepaneku ja seda juba esimesel kohtumisel. Vürst ning ganja lükati tagasi ja Nastasja filippovna põgenes rogoziniga moskvasse. Moskvasse läks ka vürst
reason and theory, considered masculine attributes. His works were thus not universally well received; however, they did reflect in some areas of society a growing respect for, or at least ambivalence toward, a female ruler in Catherine the Great. This concept heralded an era of regarding female characteristics in writing as an abstract concept linked with attributes of frivolity, vanity and pathos. Some writers, on the other hand, were more direct in their praise for Catherine II. Gavrila Romanovich Derzhavin, famous for his odes, often dedicated his poems to Empress Catherine II. In contrast to most of his contemporaries, Derzhavin was highly devoted to his state; he served in the military, before rising to various roles in Catherine II's government, including secretary to the Empress and Minister of Justice. Unlike those who took after the grand style of Mikhail Lomonosov and Alexander Sumarokov, Derzhavin was concerned with the minute details of his subjects.
2. Parfyon Rogozhin: antagonist ja prints Myshkin sõber. 3. Nastasya Fillipnova: naine nad mõlemad armastavad. 4. Aglaya Ivanova Yepanchina: Yepanchin noorim tütar, kes armastab prints. 5. General Yepahchin: Aglaya isa. 6. Mrs Yepanchin 7. Alexandra ja Adelaida: Yepanchins "kaks tütart. Aglaya esimese ja teise õe võrra. 8. Afanasy Ivanovits Totsky: Nastasya oma kasuisa ja tema võrgutaja. 9. Lukyan Timofeevich Lebedev: riigiametnik, Prince Myshkin sõber. 10. Gavrila Ardalionovich Ivogin / Ganya: Nastasya tema kosilane. 11. Kolya Ivolgin: Ganya vend. 12. Jevgeni Pavlovits Radomsky: Aglaya tema kosilane. 13. General Ardalion Aleksandrovich Ivolgin: Ganya, Kolya ja Varya isa. 14. Varya Ivolgina Nimekirja Minor Lõbu. 1. Nikolai Andrejevits Pavlishchev: Prince Myshkin on soosik. 2. Ippolit Terentiev: General Ivolgin on armuke poeg. 3. Prince Sh.: Adelaida tema kosilane. 4. Ivan Petrovits Ptitsyn: Varya tema kosilane. 5
annaabi.ee 
