mileedist. Lahkudes andis härra de Treville soovituskirja Akadeemia direktori jaoks. Kiirustades jooksis d'Artagnan treppist alla ja tõukas athost õlast. Noormees seletas, et tal on väga kiire ja palus vabandust. Athos kutsus d'Artagnani keskpäeva paiku Karmeliitide Kloostri juurde. Ukse juures, mis viis tänavale, vestles Porthos valvesõduriga. Poiss sööstis nende kahevahelt läbi, kuid unustas arvestada tuult. Samal hetkel tõusis Porthose mantel ning sidus gaskoonlase sisse,ta nägi selle all kuulsat kuld mõõgarihma, mis polnudki täitsa kullast ja nii sai ka aru Porthose nohust ja mantlivajalikkusest, sest tagant poolt oli see nahast. Porthos kisendas, d'Artagnan vabandas. Sellest ei piisanud musketärile, duell oli kell üks Luxembourgi lossi taga. Mööda tänavat minnes, nägi noormees Aramist, kes vestles kuninga kaardiväelastega.. Lähemale jõudes nägi d'Artagnan, et Aramis püüab varjata taskurätti. Hoolimata sellest võttis ta maast
hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele. Ainult d'Artagnan jõuab Inglismaale ja täidab seal oma ülesande. Proua Bonacieux rööviti uuesti, seekord tema reeturist mehe abiga. Tuleb välja, et kardinali käsilane mileedi oli Athose naine. D'Artagnan tutvub isiklikult mileediga tema teenija kaudu, kellele meeldib d'Artagnan. D'Artagnanile hakkab omakorda meeldima kütkestav mileedi. Mileedist saab, talle gaskoonlase poolt mängitud triki tõttu, d'Artagnani surmavaenlane. Pärast pikka sõjavarustuse jahti asusid meie neli sõpra teele La Rochelle'i piirama. Tänu hulljulgele ja vaprale teole ülendati d'Artagnan seal musketäriks, samal ajal kui kardinali käsilased üritasid teda tappa. D'Artagnan ja ta sõbrad kuulasid kohalikus võõrastemajas pealt kardinali ja tema käsilase mileedi juttu. Gaskoonlane saatis oma teenri
..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes.
Inglismaa London - Buckinghami hertsog loss Tower – vangla. Seal on vangis mileedi 4. 1625.aastal alustas noormees nimega d’Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingit- usega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville’ile. Monsieur de' Treville oli ta isa vana sõber, musketäride kapten. d`Artagnan sõidab Pariisi, kuna tal on soov saada musketäriks. Lisaks kingitustele on d’Artagnanil kaasa võtta gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise. Meung’I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d’Artagnani hobust pilganud.Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui no ormees polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga.
..", et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest (,,Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid") laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. 2.1. Peategelased Peategelane d'Artagnan on noor gaskoonlane, vapper, uhke, ambitsioonikas ja intelligentne. Nagu iga teist romantilist tegelast, kihutab ka teda tagant armastus ning ta käitub rüütellikult,
Mis seal oli?» «Kiri, adresseeritud musketäride kaptenile härra de Treville'ile.» «Kas tõesti?» «Nii kindlasti, nagu mul on au siin seista, Teie Ekstsellents.» 16 Peremees, kellel ei olnud eriti terav pilk, ei märganud üldse ilmet, mille ta sõnad külalise näol esile kutsusid. Tundmatu eemaldus aknast, mille servale ta kogu aeg küünarnukiga oli toetunud; ta kortsutas rahutult kulme. «Kurat!» pomises ta läbi hammaste. «Kas tõesti saatis Treville selle gaskoonlase minu järele nuhkima? Ta on küll väga noor! Aga mõõgahoop on ikkagi mõõgahoop, ükskõik kui vana on selle andja; ja pealegi oskad last karta vähem kui meest. Mõnikord aitab väikesest takistusest, et suurt kavatsust nurja ajada.» Ja tundmatu vajus mõneks minutiks mõttesse. «Kuulge, peremees,» ütles ta, «kas te ei saaks mind sellest märatsejast vabastada? Minu südametunnistus ei luba teda tappa. Kuid siiski,» lisas ta julmalt ähvardaval toonil, «ta on mul jalus
kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei
annaabi.ee 
