ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest Qur'n Araabia pühakiri, 650 56 a-l al-Mu'allaqt Hammadi poolt koostatud qasidasid sisaldav luulekogu, 7 luuletajat, 8. saj hamr veiniluule zuhd askeetlik luule Layla ja Madznun Üks põhilisi züseesid Araabia kirjanduses, klassikaline gaseel Ab Nuws hamri ehk veiniluule esindaja al-Farb Turgi päritolu filosoof, kes kirjutas ,,Õilsa linna", tegeles utoopia ideega Ibn Sn Pärsia filosoof ja teadlane, kirjutas üle 400 raamatu, samuti kirjutas nelikvärsse Ibn Rusd Euroopa mõistes olulisim Araabia filosoof, tegutses Hispaanias, kirjutas väga erinevatel teemadel ja väga palju al-Ghazl sunniitliku suuna esindaja, sufist, kes püüdis erineva suuna sufiste lepitada, kirjutas ,,Lampide orva"
Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid:
Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3 värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg koosneb 15 sonetist, mille iga luuletuse lõpuvärss on järgmise algusvärss ja need siduvvärsid moodustavad juhtsoneti (e magistraali).
o Beit: on kaksikvärss e distihhon araabia, pärsia, türgi-tatari ja mitmete teiste Idamaade rahvaste luules, Idamaade luule algühik. Kujutab endast elementaarstroofi, mis peab sisaldama terviklikku mõtet. Beidi mõlemad värsid võivad lõppeda riimiga, kuid esimene värss võib jääda ka orvuks. Beitidest koosnevate teoste pikkust määratakse beitide arvuga. o Gaseel: koosneb 5-12 beidist, 1. riimis riimuvad mõlemad, ülejäänutes vaid teine värss: aa.ba.ca.da.ea... gaseelis kasutatakse ka rediifi: tavaliselt värsi lõpus riimi järel refräänina muutumatult korduvat sõna, sõnaühendit või isegi lauset. o Rubaii: ehk pärsia nelikvärss on monostroofiline luuletusvorm, katrään riimiskeemiga aaba, vahel ka rediifiga.
annaabi.ee 
