kuninganna ning tema abikaasast kuningas Louis XVI. Kõlakate järgi olevat uued valitsejad endise kuninga surmast kuuldes laskunud põlvini ning lausunud: ,,Kaitse ja hoia meid, mu Jumal, oleme valitsemiseks liiga noored." Siiski ei lasknud Marie-Antoinette sellest end väga heidutada, sest temast sai kuninganna, kelle tahtmised pidid teoks saama. Endise ja ,,vana" õukonna vahetas ta välja uue vastu ning ta ei hoidnud tagasi riigiraha raiskamisega. Ta laskis meeletult kulutada oma garderoobile, soengutele, ehetele, ooperi- ja maskiballide külastustele. Allaandlik Louis XVI ei teinud selle kohta sugugi märkusi, vaid andus enda abikaasale, soetades talle isegi Trianoni suvelossi kingitusena. Sellest kohast sai Marie-Antoinette' meelispaik, kuhu ta tihtipeale põgenes etikettidest ja kohustustest pulbitseva elu eest. Ka oma suvemaja jaoks laskis ta kohutavalt raha raisata. Selline pillav eluviis ja huvitamatus
Mäng lõppes väga kiirelt, kuna enamusel said lihtsalt kuulid otsa ja meie õnneks või õnnetuseks hakkas lund sadama, mis takistas nägemist. Jättes kõrvale sinikad ja külma, mis aeg-ajalt näpistas, meeldis mäng kõigile ja oleksime teinekordki nõus mängima minema. Paintballimäng täies hoos. NB! Pildil pole meie kooli õpilased! Metallkapp vs garderoob Enamus õpilasi eelistaks garderoobile metallkapi kasutamist, kuid kõigil soovijatel seda võimalust pole. Jõhvi Gümnaasiumis on hetkel 88 metallkappi, kus õpilased oma õppevahendeid ja üleriideid hoida saavad. Ülejäänud õpilased peavad aga leppima garderoobiga, kus on seinas rida nagisid, luksuslikemas nagide all ka pink. Rõivistu on kõigile tasuta, kuid metallkapi omanikud peavad oma privileegi eest tasuma 30 krooni kuus. "Selleks, et
sesoonse riietumise ehk vastavalt aastaajale riietumine. Esimesteks üleriieteks olid kindad, pontso ja püksid. Naiste riietus: Meeste ja naiste rõivastuse peamisteks eristajateks olid kangas ja värv. Naisterõivaid tehti kergetest India puuvillkangastest ning siidist; värvitoonideks olid sügavsinine, kollane ja punane, mõnikord mereroheline või siis hoopiski roosa. Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö
sesoonse riietumise ehk vastavalt aastaajale riietumine. Esimesteks üleriieteks olid kindad, pontso ja püksid. Naiste riietus: Meeste ja naiste rõivastuse peamisteks eristajateks olid kangas ja värv. Naisterõivaid tehti kergetest India puuvillkangastest ning siidist; värvitoonideks olid sügavsinine, kollane ja punane, mõnikord mereroheline või siis hoopiski roosa. Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö
annaabi.ee 
