sadamasse laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. 1922.a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Otsiti toetust Lääne suurriikidelt. 1924.a. veendusid Eesti poliitikud lõplikult, et reaalset abi ei maksa Inglismaalt oodata. Balti liit. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.a aastate algul regionaalsele sõjalis- poliitilisele kaitseliidule. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon. Järgnevail aastail jäi Balti liidu loomine küll veel päevakorda, ent teostada seda ei suudetud. Rahvasteliit.
Õigus moodustada kõrvalorganeid: ·ekspertide komitee menetlusküsimuste või organisatsioonilis-õiguslike küsimuste arutamiseks; ·uute liikmete vastuvõttu arutav komitee. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ECOSOC- koosneb 54 liikmest. Igal esindajal 1 hääl. Abistab Peaassambleed rahvusvahelise õiguse arengu edendamisel ja kodifitseerimisel, riikide majanduslikku, poliitiliste, kultuurilise ja sotsiaalse koostöö arenda,isel ning inimõiguste garanteerimisel. Saab algatada uuringuid, koostada raporteid, anda soovitusi. Muud alalised komiteed Hooldusnõukogu- ÜRO hooldusterritooriumite eesotsas oli hooldusnõukogu. Eesmärgiks oli aidata kaasa hooldusalaste territooriumide, rahvastiku poliitilise, majanduslikule, sotsiaalsele ning haridusalasele arengule omavalitsuse või sõltumatuse suunas, arvestades territooriumi ja rahva erisusi. Momendil selle organi tegevus on seiskunud.
a esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Juba Vabadussõja päevist tundis rahvas poolehoidu Inglismaa vastu ning seepärast pandi just Londonile suuri lootusi. Mingite lepinguteni muidugi ei jõutud, kuna Inglismaa huvi Eesti vastu oli liialt väike. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.aastate algul sõjalis-poliitilisele kaitseliidule. Koostöö Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920.a suveks jõuti koostada ühise kaitsekonvensiooni projekt. Selle teostumisest tõmbas kriipsu läbi Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikt. Siitpeale muutus viie riigi ühine tegevus võimatuks. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti Kaitseliidu lepingule
mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab näitlikult tajuda, süsteemide kontseptsioonist tulenevalt teave, mis viivitamatult autojuhile edastatakse kui hooldus lükkub edasi preemiakilomeetrite võrra. Sealjuures ei teavitata miinuskilomeetritest nii operatiivselt. Ilmselt võtab jõulisemat sõidustiili analüüsiv süsteem seda kui võimalikku veateadet ning testitakse eelkõige enda komponendid läbi ja nende korrasoleku garanteerimisel alustatakse autojuhi trahvimist hoolduse tähtaja varasemaks nihutamisega. Et mitte reageerida kallakutest tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme tundlikuseks 0,7 liitrit ning väiksema õlikoguse juurde kallamisel seda lihtsalt ei arvestata, suurem õlikogus võetakse arvesse aga ca´ 5 kilomeetri normaalrežiimis läbimisel. Regulaarse hoolduse vajalikkus Sõidukihooldus koosneb kümnetest olulistest sammudest.
Vajadusel luuakse ad hoc komiteesid. Sellisteks ad hoc komiteedeks loetakse sinikiivrite rahuvalve aktsioonid. Majandus-ja Sotsiaalnõukogu. Koosneb 54 liikmest. Igal esindajal on üks hääl. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu abistab peaassambleed rahvusvahelise õiguse arengu edendamisel ja kodifitseerimisel, riikide majandusliku, poliitlise, kultuurilise ja sotsiaalse koostöö arendamisel ning inimõiguste garanteerimisel. Saab algatada uuringuid, koostada raporteid ning anda soovitusi. Ülesannete täitmiseks on majandus-ja sotsiaalnõukogul mitmeid kõrvalorganeid. Majandus-ja Sotsiaalnõukogu ei ole mitte ainult õigustatud, vaid isegi kohutatud looma oma ülesannete täitmiseks kõrvalorganeid. Selle raames tegutsevad nii teatud probleemide ringiga tegelevad komisjonid kui ka regionaalsed, majandusliku kallakuga komisjonid. Hooldusnõukogu