jõudu ja mis olid nende kaitse all. Nii oli Vannete Zeus ja Piiride Zeus, Palujate ja Külaliste Kaitsja Zeus ning Vihma ja Välgu Zeus. Kuid funktsioonide paljususele vaatamata säilitas jumalus oma põhiolemuse, individuaalsuse. Lõppsõna Zeus kehastas kõrgeima seadusliku võimu printsiipi, mis ühendas endas jõudu ja õiglust, toimides oma kõrgeima võimus abil maailma- ja ühiskonnakorralduse universaalse garandina. Zeus ei pärinud oma võimu esmasündinud pojana, vaid haaras selle endale terve rea kangelastegudega. Hesiodose(8. ja 7. saj. eKr) genealoogia järgi tegi Zeus lõpu jumalate dünastiale, mille alguspära oli tume ja kaootiline. Uus olümposlik dünastia kinnitas oma võimu võiduka sõjaga, mille Zeus pidas titaanide vastu. Zeusi võimuletulekuga lahutati taevas maast ja valgus pimedusest, nii tagati põlvkondade harmooniline järjepidevus. Pildid Zeusist
Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja nn konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina. Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Riigikogu laialisaatmine- Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud peaministri kandidaat
nendevahelise Versailles rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Samas paktis lubas Saksamaa hoida ka Reini vasaku kalda ala demilitariseerituna. Paktis kirjutasid tagajate ehk garantidena alla ing ja ita. Juhul kui üks pooltest, sks või pra oleks piiri relvaga rikkunud, pidanuks garantid rikkuja vastu välja astuma. Vormilt analoogilised lepingud sõlmisid saksamaaga ka poola ja tsehhoslovakkia , kuid nendes osales garandina ainult Pra. Saksamaa idapiiride muutumatuse kaitse oli seega tunduvalt nõrgem. · Patsifistlike lootuste kulminatsiooniks võiks pidada Briand-kelloggi pakti allakirjutamist 27 augustil 1928. nimetuse sai pakt oma autorite järgi. Paktis sunniti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid ainult rahumeelsete vahenditega. Paktile kirjutati alla pariiisis kellogi kuldsulepeaga, millel oli kiri ,,si vis pacem, para pacem
seaduse järgselt seotud tolliseadustikuga. Üldjuhul tegu pikaajaliste ja kallite tehingutega. Nt kauba importimisel, mis saabub 5 kuu pärast kui kauba saabumise ajaks on vastuvõtja makseraskustes ja ei ole võimeline tollimaksu tasuma, siis ei ole võimalik ka kaupa territooriumilt kätte saada sel juhul on kohustatud isikuks garant, kes peab maksud tauma ning kauba vastu võtma. Kui tegemist garandina esineva kolmanda isikuga, siis muutub ta sel hetkel maksukohuslaseks ja üldjuhul maksutähtajale järgneval päeval. 3) Maksuobjekt ja maksubaas tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida vastavalt Eestis kehtivatele maksuseadustele maksustatakse (tegevuse tulu, kaupade käive, reklaami paigaldamine jne). Maksuobjekt (kujutatakse maksustattavat nähtust tervikuna) on abstraktne mõiste ning kui seda täpsustada, konkretiseerida (konkreetne
riigipea taotluse 2 korral. Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja nn konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina. Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju. 3.2.5 Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus Riigipea nimetab peaministrikandidaadi, kellele Riigikogu peab andma volituse