magnetväljas jaguneb raadiumi kiirgus kolmeks erinevate omadustega kiireks, mis viitab nende erinevatele elektrilaengutele. Niimoodi avastasid nad alfa, beeta ja gammakiirguse. Kiirte füüsikaline olemus Need kiired, mis kalduvad vastavalt positiivsete laengute liikumisele, nimetati alfakiirteks. Need kiired, mis kalduvad vastassuunas, nimetati beetakiirteks. Need kiired, mis ei kaldu üldse, nimetati gammakiirteks. Tehti kindlaks, et kõik elemendid, mille järjenumber on suurem kui 83, on radioktiivsed. Radioaktiivsuse sisemised põhjused ja olemus jäid veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa, beeta ja grammakiirgus. Neutroni avastamine Kui 1911.aastal E. Rutherfordi katsetes avastati aatomituum, siis seostati radioaktiivsus tuumadega. 1932.aastal leidis inglise füüsik J.Chadwick, et berülliumi kiiritamisel alfa
aastal USA-sse. 1942 kutsus Fermi oma töörühmaga esile esimese termotuumareaktsiooni, mis kujutas endast tähtsat sammu tuumaenergia ja tuumarelva kasutuselevõtu suunas. Ernest Rutherford 1871 1937 Töötas välja nüüdisaegse aatomistruktuuri kirjelduse Uus-Meremaa teadlane Ernest Rutheford õppis nii kodu- kui Inglismaal. Enne Cambridge´i elama asumist oli ta Kanadas professor. Ta avastas radiatiooni kolm põhilist esinemisvormi ja nimetas need alfa-, beeta- ja gammakiirteks. Rutheford kirjeldas esimesena aatomit kui tuuma, mida ümbritsevad elektronid. 1919. aastal õnnestus Ruthefordil pommitada nitrogeeni aatomeid alfakiirtega ja teostada esimesena laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud tuumareaktsioon. 100 aastat Nobeli füüsikapreemiaid Soojuspaisumise rakendused 1912 G. Dalen, Stockholm, automaatsed gaasiregulaatorid majakates ja boides 1920 Ch. E. Guillaume, Sevres, täppismõõtmised, anomaalsed sulamid
· Neljas võrrand kajastab Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust- elektrivälja tekkimist magnetvälja mõjul. Vastavalt sellele võrrandile tekitab muutuv magnetväli muutuva elektrivälja ja vastupidi. Tekib pööriselektriväli. (Ugaste 1998: 18) 5 1.2. Jaotus Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen kiirteks (x- rays), ultraviolettkiirguseks (UV), nähtavaks valguseks(visible spectrum), infrapunakiirguseks(IR) ja raadiolaineteks (Clark 1997: 44). (Joonis 1) Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala. (Ronan 2007) Raadiolainete allikaks on võnkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad. Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning kiirte allikaks on
km Suur-Pakri Vohilaid Kumari Kassari Harilaid Vilsandi Abruka Joonis 1. Põhiuurimisalade (punane) ja sarnase metoodika ning täpsusklassiga uuritud väikesaarte (kollane) asukoht. Joonis 2. Raadiumi kiirgus jaguneb elektriväljas alfa-, beeta- ja gammakiirteks [4]. 13 100% 90% 80% ajutine järvik põllumaa 70% õue-aiamaa 60% roostik hõreda taimkattega ala 50%
Levinumad variandid mõistagi erinevad silmahädad(väsivad silmalihased, punetavad silmad), aga ka süvenev stressiseisund liialt nõrgast või lihtsalt valest valgusest. Valgus on seotud elektromagnetlainete spektri nähtava osaga, mille lainepikkus on vahemikus 0,4 - 0,7 μm ja sagedus 750 - 430 THz. Suuremate lainepikkustega laineid kutsutakse infrapunasteks, mikro- ja raadiolaineteks. Väiksematele lainepikkustele vastavat kiirgust kutsutakse ultraviolet-, röntgen- ja gammakiirteks. 4 Kuvarite pimestav mõju Aknad ja valgustid + kuvarid loovad pimestusprobleemi. Kuvar ei tohi asetseda akna juures, kuna tausta eredus põhjustab otsest pimestamist. Akna pilt ei tohi samuti peegelduda kuvari ekraanilt - kaudne pimestamine. Bürooruumidesse valguslahenduste planeerimisel tuleb peale uudsete ja säästlike tehniliste lahenduste pöörata tähelepanu ka valgustuse silmasõbralikkusele.
murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 4. Valguse allikad Valgus on seotud elektromagnetlainete spektri nähtava osaga, mille lainepikkus on vahemikus 0,4 - 0,7 m ja sagedus 750 - 430 THz. Suuremate lainepikkustega laineid kutsutakse infrapunasteks, mikro- ja raadiolaineteks. Väiksematele lainepikkustele vastavat kiirgust kutsutakse ultraviolet-, röntgen- ja gammakiirteks. Jagatakse kaheks: 1. Looduslik valgus- päike 2. Kunstlik valgus- hõõglambid - gaasilahenduslambid - LED lambid Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi
annaabi.ee 
