Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse kompensatsioonimeetodil elektromotoorjõud nii uuritavale galvaanilelemendile kui ka gakvaanielemendile, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. 5. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. 6. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) glvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodist). 7. Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi
ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele
vastavat soolasilda. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks
kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele
kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda (Miks?). Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele
1. Potentsiomeetriline määramine proovis on võimalik ainult siis, kui proovis puuduvad muud happed. Miks? 2. Joonistage oma praktilises töös kasutatud potentsiomeetrilise tiitrimise aparatuur koos nimetustega. 3. Mis on potentsiomeetriliste analüüsimeetodite aluseks? Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määratavad komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektormootorjõu mõõtmõtmine. 4. Milline on klaaselektroodi tööpõhimõte? 5. Milleks on praktikumis kasutatud aparatuuri korral vajalik võrdluselektrood ja millist võrdluselektroodi te kasutasite? Võrdluselektrood on lahusega ühendatud poorse ühenduse kaudu, mis laseb läbi elektrivoolu, aga ei lase lahustel seguneda; selle potentsiaal ei sõltu lahusest. Kasutasime hõbe-hõbekloriidielektroodi. 6. Esitage praktikumis kasutatud mõõteelemendi skeem. 7
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi potentsiaal on sõltuv vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, seega mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses. Indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus on tiitrimise ekvivalentpunktis.
(poolelemendist) ja võrdluselektroodist; · elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb teisest uuritavast elektroodist ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust standardpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Selle alusel toimub ühendamine voltmeetriga. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Kahe viimase galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi standardpotentsiaali väärtust kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne (katood) või negatiivne (anood) elektrood. Pärast mõõtmisi arvutatakse Nernsti võrrandit kasutades potentsiaalide ja emj. teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega
võrdluselektroodist; elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb teisest uuritavast elektroodist ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust standardpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Selle alusel toimub ühendamine voltmeetriga. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Kahe viimase galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi standardpotentsiaali väärtust kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne (katood) või negatiivne (anood) elektrood. Näiteks elemendis Ag/AgCl/KCl // KCl// CuSO4/Cu on vaskelektrood katoodiks (mille alusel hinnatakse?) Elemendi emj.
annaabi.ee 
