sugupuude teaduslik uurimine, kirjeldamine ja nendevaheliste seoste 4 kindlakstegemine eesmärgiga saada andmeid inimese geenide, geeniproduktide ja pärilike omaduste kohta. Geneetilised uuringud võivad olla abiks geenide või kromosoomide muutuste väljaselgitamisel. Selleks tehakse enamasti vere analüüs või uuritakse mingi organi või koe tükikest. 1.3 Eugeenika Eugeenika rajajaks peetakse Francis Galtonit, kes sõnastas esimesena selle teaduse põhimõtted. Tema definitsiooni järgi oli eugeenika tõu parandamise teadus. Eugeenika jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivse eugeenika eesmärk oli soodustada parimate geneetiliste omadustega isikute paljunemist. Ka Galton oli positiivse eugeenika pooldaja. Samas polnud selline mõtteviis 19. sajandi avastus, eugeenilist praktikat on esinenud ajaloos varemgi. (Näiteks võib tuua India kastisüsteemi.)
Õpetaja julgustab õppijat ise eesmärke seadma, omandama õpioskusi ja -strateegiaid, kasutama omandatud uute oskuste ning uue tegelikkuse loomiseks. VAIMNE VÕIMEKUS Intelligentsus Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus. Wechsler: intelligentsus on isiku koondatud või globaalne võime käituda sihipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning ümbritseva keskkonnaga efektiivselt hakkama saada. Intellekti uurimise ajalugu Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor)
optimistlikumalt kui sada aastat tagasi, mil neid esimest korda tõsiteaduslikult uurima hakati (Unt 2005: 7). Andekuse teoreetiline uurimine sai võimalikuks teadusliku psühholoogia tekkega 19. sajandi teisel poolel. Üheks psühholoogia oluliseks uurimisobjektiks said inimeste individuaalsed erinevused, eriti võimed kui nähtus, mille poolest inimesed üksteisest silmatorkavalt erinevad. Selle ala pioneeriks on peetud Sir Francis Galtonit, kes pani aluse vaimsete omaduste mõõtmisele (Unt 2005: 9). 3 1. ANDEKUSE MÕISTE Andekust kui mõistet iseloomustab sama omadus mis paljusid muid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid mõisteid seda on raske määratleda. Saame eristada andekuse kõige olulisemaks peetud tunnuse, mis peaaegu alati on esindatud. See on inimese eeldus saavutada mingil ühel või ka mitmel alal silmapaistvaid tulemusi
1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu bioloogilisele parandamisele pühendunud teadusharu kohta võeti kasutusele 1883. a inglise teadlase F. Galtoni poolt. Galtonit mõjustas evolutsiooniõpetus ning tema nägemuses oleks eugeenikute roll inimliigi evolutsiooni suunamine (=tõuaretus). Eugeenikud nägid oma eesmärkide saavutamiseks kahte viisi: kas soodustades eelistatud inimtõugude ja -rühmade päriliku alge levimist (positiivne eugeenika) või vabanedes vähemsoovitavatest gruppidest nende paljunemise pidurdamise läbi (negatiivne eugeenika). Eugeeniline mõte sai uut hoogu
annaabi.ee 
