tarbijahinnaindeksi, see on majandusnäitaja, mis on välja töötatud leibkondade poolt kaupade ja teenuste eest makstavate hindade muutuste mõõtmiseks. ELis on kasutusel ühtlustatud tarbijahinnaindeks. Iga kuu registreerivad riiklikud statistikaametid ühtlustatud meetodite alusel laia valiku toodete ja teenuste tarbijahinnad, mis kajastavad riigi leibkonna lõplikke tarbimiskulusid. Inflatsiooni ulatuse järgi eristatakse roomavat, galopeerivat ja hüperinflatsiooni. Rooman inflatsioon on mõneprotsendiline pidev hinnatõus ning selle puhul tuuakse kõrvuti negatiivsete külgedega välja ka positiivne mõju, milleks on see, et rahaühiku mõõdukal odavnemisel on kahjulik hoida sääste sularahana või madala intressimääraga hoiusena ning see soodustab investeerimist. Galopeeriva ja hüperinflatsiooni puhul on hinnatõus ulatuslikum kui roomava inflatsiooni korral. Samal ajal pole erinevatel autoritel üksmeelt selles osas, millise
I = ------------------------------------------------------ * 100 jooksva perioodi THI · I = inflatsiooni määr SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika.
Inflatsioonist saab rääkida siis, kui see on PIDEV protsess. Inflatsiooni puhul on oluline tema üldine tase ja arengu trend ehk volatiilsus (kiired ja olulised muutused). Inflatsiooni taseme alusel liigitakse neid väga üldiselt kolmeks: - normaalne inflatsioon (kui hinnatase kasvab aastas kuni 30%) - väga kõrge inflatsioon (hindade tase kasvab aastas üle 100%) - hüperinflatsioon (hindade tase kasvab aastas üle 600%) Kõige kriitilisemaks peetakse galopeerivat inflatsioon (väga kiire ja äkiline) ja volatiilset (ehk hüplev, väga muutlik inflatsioon). Meie oleme Eesti hüperinflatsiooni üle elanud enne 1992 oma raha kasutusele võttu, inflatsiooni tase oli 1100%. Inflatsiooni mõõtmine: Raha ostujõud - see raha väärtus, mis võimaldab meil osta erinevaid kaupu või teenuseid vastavalt nende hinnale. 10
hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator); 2) SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang; 3) THI arvutamisel lähtutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksva perioodi kaubakoguseid. Inflatsioonimäär (2) Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Inflatsiooni liigid Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika
annaabi.ee 
