kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi
Ladina keele eksamiks valmistumine Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse, millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks. Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest. Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest. Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased, kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda. Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad
Sellega näitas türann Damoklesele väga näitlikult oma võimu haprust ning sellega kaasnevaid ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga tõrjudes protesti tagasi lausega "Häda võidetuile!". 38. Pyrrhose võit Kuningas Pyrrhose sõjavägi saavutas küll palju võite, ent suurte kaotuste hinnaga
eriti tööriistu ja relvi. Pandi ka orje, kui nad olid enne andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Oluline oli päikesekultus. 14. Millised rahvad, mis sajandil Suurbritanniasse tungisid? Suurim sisseränne Britanniasse oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine.Eriti intensiivseks muutus see 6.sajandil EkR. Aastal 43 maabusk Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning Rooma riik sai endale uue provintsi Britannia.Britanniasse asus veel gallialasi 1.saj pkr. 5.sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung. Anglid, saksid, ja jüüdid lähtusid saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Alates 8.sajandi lõpust tabasid Inglismaad siin taanlastena tuntud normannide rööv ja rüüsteretked. Taanlaste uued retked algasid 10.saj lõpul.aastal 1016 alistasid nad kogu inglismaa. 15. Katoliku kiriku organisatsioon ja kiriku isade õpetus
Suurim sisseränne oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine. Sealt alanud ekspansiooni käigus tungisid keldid ple Alpide ka Itaaliasse, vallutasid etruski linna ja rajasid nende asemele või siis uutesse kohtadesse oma asulaid. 387eKr üritati vallutada Roomat. Keldid liikusid ka Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Rüüstati tp. Bulgaariat, Makedooniat. Keldid haarasid enda kätte suure osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Britanniasse asusid ka gallialasi, kelle seas oli juhtiv osa katuvellaunidel. Nende käigus ühendas 1.s I poolel pKr oma võimu alla mitu Kagu-Inglismaa hõimu. Keltide majanduslik edukus tulenes rauatootmiselt ja seppade osavuselt. Nende relvad olid väga hinnatud. 43. aastal maabusid rooma väed briti rannikule. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning rooma riik sai endale provintsi Britannia. Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5
Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi. Roomlaste tugipunktideks on nende linnad ja asulad. Rooma riik kutsus leegionid 5. saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine Britanniasse, (anglid, saksid, jüüdid), roomlastest vabanenud keldid osutavad visa vastupanu. 7. saj pkr on keldid surutud äärealadele. Kuningas Arthur võitleb germaani hõimudega, võidab mitu lahingut. Suurbritannias hakkavad kujunema anglosakside riigid: Wessex, Sussex, Essex, Kent. Normannid nõuavad peale anglosakside
annaabi.ee 
