«tegelikult kahetsoonilisele kõrgseinale on osatud anda kolmetsooniline prantsuspärane välimus. Ja huvitav on seejuures, et kahetsoonilisust pole varjatudki, ka see on selgelt olemas. Taolise huvitava, isegi pisut virtuoosliku kompositsiooni loomisega võis hakkama saada ainult väga suur meister. Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid. Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul. Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.»
Kolm kuud hiljem anti Henrile juba "Mirlitonis" kaks keskmist lehekülge. Sinna tehtud pilt -, mis kujutas esimest korda tantsusaali, mis on teemaks veel mitmele tulevasele tööle, kaasa arvatud La Goulue' paviljoni vasakpoolne pannoo oli Henri esimene graafiline töö, mille eest talle maksti. Too graafiline töö põhines valmis maalil, mille Bruant ära ostis ja teiste Henri tööde kõrvale üles asteas, ning 1886.aasta lõpuks oli Salis' klubi muutunud tõeliseks Toulouse-Lautreci galeriiks. Henri de Toulouse-Lautrec keskendus inimeste kannatustele, pööramata seejuures tähelepanu viljatule stiilisõjale, millega tegelesid paljud avangardistlikud kunstnikud. Selline töö nagu "Artilleur et Femme" - , mis näitab kannatlikult laua taga istuvat prostituuti ja teda pilguga takseerivat sõdurit, kes paistab endalt küsivat, kas naisest on veel asja kus ohvitseri on selgelt kujutatud kiimalise ja paksunahalise teise inimese ära
moodustasid pallaslaste kingitud teosed. 2. mail 1946 avati muuseumina elumaja aadressil Vallikraavi tänav 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi TKMi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. Alates 1988. aastast toimuvad näitused nn viltuses majas ehk Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust. Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum
Paljud maailma viskitehased säilitavad - mõneti lausa silmatorkavalt ebausust lähtudes algupärast, ainult sellele tehasele iseloomulikku destilleerimisanuma kuju, nõu kõrgust, kumerust, kaela kuju, langeva toru nurka ja pikkust. Väljastpoolt võib muidugi ainult aimata, mis kõik nende nõude sees toimub. Ruumi, kus asuvad uhked vasest destilleerimisnõud ja kus toimetatakse peent destilleerimiskunsti, nimetatakse Sotimaa viskitehastes tihti galeriiks. Hiinapärase pagoodikatusega majad kaunistavad maastikku nii Sotimaal kui ka mujal maailmas, kus taolised katlad kasutusel on. Tihti on need väikesed, nagu Edradour, või veidi suuremad, nagu Glenfiddich, The Macallan, Speyside ja Arran, või hiiglaslikud, nagu Glenmorangie, Auchroisk ja Glenrothes. Iirimaa tehased olid varem rotundikujulised, praegu enam mitte. Selline rikkalik valik eri destilleerimisviise ja -anumaid annab Soti linnaseviskidele nauditava
annaabi.ee 
