Esimene märkimisväärne areng jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 ). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. (1) Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. (1) Originaalse võõramaise muusika juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. (1) Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. (1) Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika
edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Gagaku (elegantne muusika) jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Originaalse võõramaise muusika (Kangen) juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika.
Konfutsianistlike riitustega seotud siis Jaapanisse imporditud gagaku oli põhiliselt bankettimuusika. Gagaku mainitakse esmakordselt 701. aastal kui loodi Gagakuryo akadeemia, mis oli esimene imperiaalne muusika akadeemia. Selle akadeemia paljud õpetajad olid pärit Hiinast ja Koreast. 9. sajandi esimesel poolel keiser Soga organiseeris ümber gagaku orkestri ja repertuaari struktuuri, mis tekitas jaotumise „saho- no- kagu“, mis tähendas vasak muusika ja uho- no- gaku“ ehk parem muusika. Kuidas see jaotumine täpsemalt juhtus pole teada. 10. sajandil Gagaku saavutas põhilise esinemiskunstina oma populaarsuse õukonnas. Pärast Heiani perioodi (794-1185) aristokraatliku kultuuri Kamakura perioodis (1185-1333) vähenes õukonna aristokraatia võim. Sellel perioodil sai alguse tänapäeval tuntud sõjaväeline klass samurai, mis hakkas mängima suurt rolli Jaapani poliitilises ja kultuurilises valdkonnas. Sellest tulenevalt
Esmane märkimisväärne areng Jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis- konna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas Jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. 4 See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas Jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk Jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis
Piktograaf. Kujutab puud, mil- le v~oras on yamamayu (siidius- si) kookonid. Kujutab teravale- hist tamme, kus yamamayu koo- konit punumas. Laenates `muusi- ka' h¨a¨aldust gaku , kasuta- ti m¨arkidega l~o~opima ; mure- tult vilet laskma jt. segamini. T¨ahendus `meeldiv, m~onus' on tekkinud muusika nautimise laiendusena. Vanasti h¨a¨aldus t¨ahenduses `meel- dima' ka (), aga praegu
annaabi.ee 
