sarnasus vaadeldavate (tegelike) tähtedega..Tähemudeli koostamise aluseks on tähe mass, kiirgusvõime, läbimõõt, temp ja keemiline koostis. Andmeid saadi vaatlustest või tasakaaluvõrrandi abil. 22)Millest tekivad tähed? Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma, see võtab kaua aega.. Kui gaasipilv on kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.
Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus keskelt leviv kuumalaine jõuab gaasipilve pinnale. Seejärele pilv laguneb ning tähe kiirgus paiskub maailmaruumi. Peajada. Kui kokkutõmbumine on lakkanud ja siserõhk tasakaalustunud, järgneb stabiilne olek.
ära, vaid jõuab Maale. Kui meteoriidi mass on suurem kui 100t siis jääb temast Maakoorde plahvatuskraater. Meteoriidid (nagu ma metoorid) koosnevad suurem osa rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist; leidub ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. 6. Kirjelda tähtede tekkimist, arengut ja hävingut. V: Kuna kosmiline gaas on hõre, peab teda algselt kokku suruma, et tekiks täht. Kokkutõmbunud gaasipilves tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrkumised ja teised protsessid, mis tihedust suurendavad. Siis tekivad temasse väikesed tihendid e gloobulid mis on tingitud tiheda gaasi jahtumisest. Kui gaasipilv kokku tõmbub siis tema keskosa soojeneb (sellisel juhul me tema kiirgust ei näe, kuna külma pilve katteloor takistab kiirte levikut). Kuna täht aina kasvab suuremaks ja ka kuumemaks ning kiired muutuvad tugevamaks. Saabub hetk, kus kiirgus jõuab läbi pilvede
Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib, sõltudes ka temperatuurist ning mehhaanilisest liikumisest (tuul). Ühesugustel tingimustel segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Soojusjuhtivust mõjutab gaasi mehhaaniline liikumine (tuul). Eksperimentaalselt väga raske uurida, temperatuuride erinevuse tõttu tekivad mitmesugused gaasivoolud. Kõige puhtamal kujul avaldub poorsetes materjalides. Gaasidel on üsna halb soojusjuhtivus. Toimub molekulide kineetilise energia ühtlustumine. Mida suurem on soojus, seda parem on soojusjuhtivus. Soojusisolatsioon on keskkond, mille soojusjuhtivus on üsna väike. Gaasis liikuvale kehale mõjub alati takistusjõud, mis sõltub keha kiirusest ja kujust. Kehaga põrkuvad gaasi molekulid hakkavad liikuma
Ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele. Difusioon on seda kiirem, mida hõredamad on segunevad ained. Difusiooni kiirus on võrdeline molekuli keskmise vaba teepikkusega (teepikkus, mille molekul läbib kahe põrke vahel) ja temperatuuriga ning pöördvõrdeline molekulmassiga. Soojusjuhtivus on ülekandenähtus, kus molekulide soojusliikumise energia kandub omavaheliste põrgete tulemusel ühelt molekulilt teisele. Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit
teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad juba meie gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist
Laikude ümber hõljuvad fotosfääri kohal kuuma gaasi pilved faklid.Gaasi kiirus neis kuni 600km/s.Päikesest väljub kõikides suundades pidev, silmaga nähtamatu osakeste voog päikesetuul.Kokkuvõtteks võib öelda, et Päike toodab energiat aatomituumade ühinemise reaktisoonidest tänu tohutule kuumusele Päikese keskmes ehk tuumas.Päikese tuumast väljaspoole levib energia läbi kiirgustsooni.Järgneb konvektiivne tsoon, kus tõusvad kuumad gaasivoolud toovad energia Päikese pinnale, kust see valguse, soojuse ja teiste kiirgustena kosmosesse hajub.Vahel paiskuvad Päikesest välja suured gaasiilved või kaared.Viimaseid nimetatakse protuberantsideks. 14.Tähtede liigitus ja temperatuurid. Tähed ei sära igavesti.Mõne miljardi aasta pärast täht kustub.Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi ja tolmupilve, udukogu, kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul.Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb
Jääb võimalus, et kusagil väga kaugel on olemas galaktikavälised tähed, mida meie teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist
Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi. 20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad väikesed tihendid. Need on nn.gloobulid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb; teda ümbritseb külma gaasi pilv ja varjab kiirgust. Mida suuremaks kasvavad gloobulid, seda tugevamaks muutub kiirgus ja suuremaks muutub pilv.
Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi. 19. Mis on peajada? Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik (90%) tähtedest. 20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad väikesed tihendid. Need on nn.gloobulid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb; teda ümbritseb külma gaasi pilv ja varjab kiirgust. Mida suuremaks kasvavad gloobulid, seda tugevamaks muutub kiirgus ja suuremaks muutub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab
annaabi.ee 
