(Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamisel korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest, põlemisgaasi ja küttepinna metalli temperatuurist, põlemisgaaside kiirusest aga ka
(Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamise korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest, põlemisgaasi ja küttepinna metalli temperatuurist, põlemisgaaside kiirusest aga ka
• Andes soojusenergiat üle küttepindadele, gaasid jahtuvad. • Konvektiivse soojusülekande intensiivsus sõltub peale temperatuuride erinevuse oluliselt gaaside liikumiskiirusest – mida suurem see kiirus on, seda õhem on küttepindadel piirikiht, s.t seisva gaasikihi paksus, ja vastavalt seda intensiivsem on soojusülekanne. 8 • Seejuures tuleb silmas pidada, et kiiruse suurenemisega kasvab õhu-gaasitrakti aerodünaamiline takistus. VI Katlad Kõigis aurukateldes on kaks teineteisest hermeetiliselt eraldatud ruumi e trakti: vee-aurutrakt, milles liiguvad ülesurve all vesi ja aur, ja õhu-gaasitrakt, milles liiguvad õhk ja põlemisgaasid. Nende traktide vahel olevate metallseinte e küttepindade kaudu toimub soojusvahetus gaasidelt veele ja aurule. Veetorukateldes on õhu-gaasitrakt atmosfäärist (masina- või katlaruumist) eraldatud hermeetilise piirdekonstruktsiooniga. Katelde ohutu
kus Dtv katla toitevee vooluhulk (kulu) Düa ülekuumendatud auru vooluhulk Dlp läbipuhevee vooluhulk Kui materiaalse bilansi nõuet ei täideta, saabub ülemineku e. siirdereziim, mille käigus vee nivoo katla trumlis muutub. Järelikult taandub materiaalse bilansi tagamine vee-aurutraktis vee nivoo reguleerimisele katla trumlis. 53 Aurukatla õhu-gaasitrakti puhul on sisenevaks massivooks kütuse ja põlemisõhu vood, väljuvateks voogudeks aga suitsugaaside ja tahkete põlemisjääkide (tuha ja slaki) vood. Materiaalse bilansi võrrand õhu-gaasitraktile: B+Gõ=Gg+Gtsl kus B kütusekulu Gõ õhukulu Gg põlemisproduktide kulu Gtsl tahkete põlemisjääkide (tuha ja slaki) kulu Ülaltoodud võrrandis on kõik suurused väljendatud massiühikutes.
järelpõlemine. halvendavad kütuse põlemistingimusi , suureneb kütusekulu. väljalasketorustikes esinevaid rõhulaineid. Konstruktsiooniliselt Silindrisse mahtuva õhu massi saab arvutada valemiga. valmistatakse gaasitrakti torustik nii ,et enne väljalaskeklapi Tegelikus mootoris toimub ringprotsessi ehk ühe töötsükli vältel m = Va 0 ( kg ), kus Va on silindri üldmaht sulgumist tekiks klapi läheduses hõrendus , mis soodustab silindri viis erinevat protsessi , mis üksteisega osaliselt kattuvad : sisselase
Skraber 50 100 < 70 80 elektrifiltri tööd iseloomustatakse puhastusefektiivsusega. 10.3.2 Multitsüklonid Tsüklon on seade, kus tahkete osakeste eraldamine gaasivoolusest toimub vertikaalses torus tsentrifugaaljõudude toimel. Multitsüklon (vt Joonis 10 .89) koosneb mitmest klassikalisest või otsevoolutsüklonist, mis on ühendatud ühise kollektori ja punkriga seadmesse. Multitsükloniga saavutatakse väiksemad gabariidid ja väiksem gaasitrakti takistus. Puitkütuse põletamisel tekkiv lendtuhk sisaldab suhteliselt suuri osakesi, mistõttu on need multitsüklonites hästi eraldatavad. Multitsükloniga on võimalik vähendada suitsugaasi tuhasisaldust tasemele ~150 mg/Nm3. Multitsüklon on suhteliselt odav, lihtsa konstruktsiooniga ja ei vaja spetsiaalset hooldust, seetõttu kasutatakse neid katlamajades üsna laialdaselt. Oluline on ka see, et multitsüklon ei ole eriti tundlik gaasi temperatuuri suhtes.
annaabi.ee 
