eksimise oht. Äike- jälgida, et ei viibiks äikese ajal kõrgete puude läheduses, samuti igasuguste elektri- ja sidemastide läheduses. soovitav tõmmata elektrivõrgust välja igasugused seadmed, Üleujutused- otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt, otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt, OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED peamine on enese kaitsmine. 15) Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikul: gaasi leke hoonetes; gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine; gaasivarustuse katkemine; gaasi leke väljaspool ehitisi; gaasirõhu järsud muutused võrgus; gaasi kontrollimatu süttimine; plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes. tulekahju gaasitorustiku kaitsetsoonis või selle ümbruses. 16) Põhireeglid gaasilekke avastamisel on: Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool! Tuulutada ruume akende ja uste avamisega!
3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (3) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused; 12) varingud (kaevandused, karjäärid, hooned, rajatised); 13) erakorralised loodusnähtused (tormid, lumesajud jne); 14) epideemiad; 15) loomataudid; 16) sotsiaalsed ohud (tööpuudus, joogivee puudus jne); 17) muud võimalikud õnnetused. §8. Võimalike õnnetuste tõenäosuse hindamine (1) Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramisel tuginetakse selle võimalikele põhjustele, õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse
3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused; 12) varingud (kaevandused, karjäärid, hooned, rajatised); 13) erakorralised loodusnähtused (tormid, lumesajud jne); 14) epideemiad; 15) loomataudid; 16) sotsiaalsed ohud (tööpuudus, joogivee puudus jne); 17) muud võimalikud õnnetused. (5) Kogutud teabe põhjal selgitatakse välja, kas analüüsitav territoorium on mõne riskiallika mõjusfääris. (6) Juhul kui ühe ja sama riskiallika puhul on võimalik mitme õnnetuse sõltumatu teke, siis
liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused; 12) varingud (kaevandused, karjäärid, hooned, rajatised); 13) erakorralised loodusnähtused (tormid, lumesajud jne); 14) epideemiad; 15) loomataudid; 16) sotsiaalsed ohud (tööpuudus, joogivee puudus jne); 17) muud võimalikud õnnetused. (5) Kogutud teabe põhjal selgitatakse välja, kas analüüsitav territoorium on mõne riskiallika mõjusfääris. (6) Juhul kui ühe ja sama riskiallika puhul on võimalik mitme õnnetuse sõltumatu teke, siis