2) maapinna absoluutkõrgus kaevu kõrval; 3) kaevu põhja absoluutkõrgus; 4) kaevu materjal; 5) kaevukaane materjal; 6) kaevu (kambri) mõõtmed; 7) torude arv (sh sidevõrk elektroonilise side võrgu ja elektrikanalisatsioonitorude asetuse skeemid); 8) torude suund (suubumine); 9) torude materjal; 10) torude läbimõõt; 11) torude absoluutkõrgused (kanalisatsiooni-, drenaazi-, sadevete kanalisatsioonitorude põhja kõrgused; vee- ja gaasitorudel kõrgus toru peale; soojatorudel trassi telg; sidevõrgu kaablikanalisatsioonil ja elektrikanalisatsioonil alumise torurea põhja kõrgus ja ülemise torurea lae kõrgus). 27. Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis. 28. Maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. 30
Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes Gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees). 13. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine ja külmumine, aururõhud). Vees on Ca 2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol/dm3, kui palju võib maksimaalselt tekkida mmol katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3) ?
sest katla võimsus on määratud ajaühikus põleva kütuse kogusega. B·Qat·=Q1 [kW] kus B on kütuse kulu kg/s Qat on kütteväärtus kJ/kg on kasutegur Gaasilise kütuse põletamisel tagatakse gaasi liikumine põletisse gaasi ülerõhuga. Kütusekulu reguleeritakse gaasi drosseldamisega spetsiaalsetes reguleerimisorganites (reguleerimisklappides), mis asetsevad gaasitorudel enne põleteid. Vedelkütuse (masuut, põlevkiviõli jt.) põletamisel toimub kütuse etteandmine jällegi rõhuenergia arvel, mis saadakse kütusepumpadega. Kuigi pumpade tootlikkust võib reguleerida mitmel viisil, kasutatakse kõige sagedamini lihtsaimat (ja kõige vähem ökonoomsemat) reguleerimisviisi kütuse drosseldamist reguleerimisklapis. 64
P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju: gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees). 14. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine ja külmumine, aururõhud). Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol dm3 , kui palju võib maksimaalselt tekkida katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3).