• Saarel on arvukalt jõgesid. • Enamik jõgesid suubub Rio Grande jõkke. http://www.hellomagazine.com/imagenes/travel/20120 http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- 3027339/patagonia-chile-photo-gallery/0-34-110/a- live/photos/000/451/cache/freshwater-rivers-rio-grande- parque-nacional-torres-del-pain-a.jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine. • Tegeletakse veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega. • Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, ka kivisütt. • Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. http://patbrit.org/img/rr/postal-armando-draga- tdf_magallanes.png Reisimine Tulemaale • Kuna Tulemaa asub lõunapoolkeral, tasuks sinna minna talvel, siis kui seal on suvi. • Kaasa peaks võtma kindlasti soojemad riided ning ka
Kaart 7 Pinnamood Tulemaa saar koosneb kahest hästi eristuvast osast. Põhjapoolsed kaks kolmandikku koosnevad platoodest ja lainelistest tasandikest. Lõunaosa on mägine. Mäed koosnevad Andide harudest (Tulemaa Andid, Darwini mäed). Mägede kõrgus ulatub 2469 meetrini (Cerro Yogan). Teistel andmetel on kõrgeimaks tipuks Darwini mägi (2488 m). Saare lõunaosas on mäed (Darwini mäed) Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast). 8 Tulemaa rahvuspark
saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tsiili-osas. Ushuaiat nimetatakse sageli maailma lõunapoolseim linnaks, kuid sellele tiitlile pretendeerivad ka Puerto Williams ja Tsiili mandril asuv Punta Arenas. Mõni kilomeeter Puerto Williamsist lõuna pool paikneb Puerto Toro, mida peetakse kõige lõunapoolsemaks asulaks (kui mitte arvestada Antarktika uurimisjaamu). Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast). 8 Ushuaia linn varakevadel 9 Ushuaia
Gaas Põhjamere naftatoodang Põhjamere gaasitootjad Norra Norra on maailmas suuruselt teine gaasieksportija ja seitsmes naftaeksportija. Nafta- ja gaasitööstusest pärineb kolmandik riigi tuludest. Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 140 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud 40 protsenti. Nafta- ja gaasitootmine toimub Põhjameres, Norra meres ja Barentsi meres. Norra tehnoloogia on kogunud rahvusvahelist kuulsust Norra veealuse tehnoloogia tarnijad on maailmaturul juhtivatel positsioonidel. 2007. aastal ulatus Norra tarnijate käive 195 miljardi Norra kroonini, millest pool tuli rahvusvahelistelt turgudelt. Arktika maavarad Arktikas paiknevate maavarade vastu muutus huvi suureks 2008. aastal, kui USA Geoloogiakeskus (USGS) avaldas
ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata. Mõningate prognooside kohaselt peaks naftatoomine jõudma haripunkti viie aasta pärast ning gaasitootmine viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi.