Sellepärast tuleb siia naftat sisse vedada (peamiselt Ladina-Ameerikast), sütt seevastu saab eksportida, mahud pole seejuures küll kuigi suured. Viimasel ajal on saavutatud märgatavat edu energia säästmisel, edeneb alternatiivsete energialiikide kasutuselevõtt, kiiresti kasvab naftaammutamine Mehhikos. See lubab muuta süsteemi muust maailmast sõltumatuks. Euroopas on kujunenud kaks energiasüsteemi Läänes ja Idas, mida küll omavahel seovad üsna suured gaasitarned idast läände. Lääne-Euroopa süsteem on kaasa haaranud kristlikud Vahemeremaad ja haaramas isegi paari Vahemere-tagust riiki, mida hakkavad siduma merealused nafta- ja gaasijuhtmed. Omaenda söe-, nafta- ja gaasitoodang on ebapiisav, kuigi olemasolevaid varusid kasutatakse väga tõhusalt. Olukorda ei päästa ka üsna arenenud vee- ja tuumaenergeetika. Energiat tuleb suurtes kogustes sisse vedada: sütt peamiselt USA-st, gaasi Ida-Euroopast, naftat väga mitmel pool maailmast
Ukraina pool teatas, et gaasihind üle 90 dollari tuhande kuupmeetri kohta laostaks nende majanduse. Aasta lõpus teatas president Putin, et Venemaa doteerib Ukraina majandust miljardi dollariga aastas. Et Venemaa elanikud maksavad gaasi eest rohkem kui ukrainlased. See olukord on Venemaale vastuvõetamatu. 2006. aasta alguses alandas Venemaa gaasitorus rõhku, kuna uues hinnas ei oldud Ukraina poolega kokkulepitud. Kuna Vene-Euroopa kokkulepe nägi ette gaasitarned Euroopa piirini, siis tuli Venemaal paar päeva hiljem gaasivarustus täies mahus taastada. Leppe kohaselt oleks pidanud Ukraina poolsed gaasinäppamised Euroopale kinnimaksma Venemaa. Gaasirõhu alandamisest tingituna kannatas gaasipuuduse käes kümmekond Euroopa riiki. Ukraina eitas gaasivargust. Euroopa Liit hoiatas, et Venemaa ei saa teha Euroopast pantvangi hinnaläbirääkimistel Ukrainaga. 4. jaanuaril jõustunud lepingu järgi nõustus Ukraina maksma
jaanuaril. ELi värske eesistuja Tsehhi nõudis, et tarned jätkuksid kohe endises mahus, ning teatas, et kaalub ELiVene Ukraina tippkohtumise kokkukutsumist. Ungari, Bulgaaria, Türgi, Makedoonia, Kreeka, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia teatasid, et Vene maagaasi tarnimine neile on lõppenud. Bulgaaria valitsus pidas maha erakorralise istungi ja palus rahval võimalusel kasutada alternatiivseid kütteallikaid. Slovakkia lubas välja kuulutada eriolukorra, sest gaasitarned vähenesid üleöö 70 protsenti. Austria ja Rumeenia teatasid, et tarned on vähenenud vastavalt 90 ja 75 protsenti. Saksa energeetikafirmad hoiatasid, et ka Euroopa suurim majandus võib silmitsi seista gaasinappusega, juhul kui tüli edasi kestab ja kraadiklaas endiselt miinust näitab. Ukraina riigiettevõtte Naftogaz juht Oleg Dubõna teatas, et sõidab homme Moskvasse kõnelustele. Dubõna ei välistanud, et Moskva võib Ukraina kaudu gaasi tarnimise sootuks lõpetada.
Sisuliselt viis see Venemaa väljaarvamiseni ENP raames kavandatavaist koostööprojektidest ja programmidest. Kuigi 2008. aasta lõpul käivitusid partnerlusalased läbirääkimised uuesti, toimusid need Venemaa vähese huvitatuse tõttu loiult ja tulemusteta kuni 2010. aastani, - 39 - mil nad taas katkesid. Põhjusena toodi siis asjaolu, et pooled ei jõudnud kokkuleppele kaubanduse ja investeerimise suhtes. 7) 1. jaanuaril 2009 lõpetas Venemaa gaasitarned Ukrainale, jättes sellega gaasita ja osaliselt külma suured Kagu-Euroopa piirkonnad. EL-i terava protesti tõttu see kriis lahenes küll mõne päevaga, ent tõstatas Brüsseli ette vajaduse leida teed Venemaa energiatarnetest sõltuvuse vähendamiseks. See EL-i ülesandepüstitus hirmutas Moskvat sedavõrd, et ta nõustus EL-iga 2009.a. 16. novembril alla kirjutama varajase energiatarnete hoiatuse mehanismi kokkuleppe. 8) 1.juunil 2010 käivitasid EL ja Venemaa uue
annaabi.ee 
