põletatakse suurtes tolmpõletus või keevkiht kateldes. Kivisöe kütteväärtus on kõrge ja tema põletamine lihtne. Umbes 37% maailma elektrienergiast on toodetud kivisöest. Näiteks 91% kivisütt kasutatakse USA-s elektrienergia saamiseks ja 51% elektrienergiast USA-s saadakse kivisöest. Kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. See on fossiilsetest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Gaasistumine Tõusvad maagaasi ja nafta hinnad juhivad aina rohkem tähelepanu tehnoloogiatele mis lubavad muuta kivisütt tahkest olekust gaasilisse ja vedelasse olekusse . Kivisöe gaasistumine lagundab kivisütt osakesteks , tihti peale allutades seda suurele temperatuurile ja rõhule, kasutades veeauru ja kindlat kogust hapnikku . Tulemusel tekib süsinik monoksiidi (CO) ja vesiniku segu . Vanasti muundati kivisüsi gaasilisse olekusse, mida juhiti tarbijatele ahjukütmiseks ja toidu valmistamiseks
tavakütuseid põletatavates seadmetes (tehniliselt keerukas!) • Valikpõletamine – Valid, mida põletad. Töötled jäätmeid, muudad nad kütuseks Jäätmed põlevad halvemini kui kivisüsi, turvas või puit Tavaliselt tuleb lisada prügile tavakütust Põlemisprotsess • Prügi kõigepealt kuivab • Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, gaasistub/lendub ja süttib ning põleb ära kiiresti. • Raskesti lagunevate ühendite gaasistumine ja põlemine võtab rohkem aega • Järele jääb koldetuhk, mis jahtub • Jäätmete põlemine, pürolüüs, gaasistamine ja termiline oksüdeerimine toimub samas kambris korraga Põletusseadmed: Tahkeid jäätmeid põletatakse ühe- või mitmekambrilistes põletusseadmetes: – Restahi – Pöördahi – Tornahi – Keevkihtahi • Väikesed põletusseadmed ei ole ökonoomsed Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2
Sellest seisukohast võib tekivad.Seenkahjustused-paljunemisorganiteks viljakehad.Kahjustus algab puiduliike alates energiarikkamatest reastada järgmiselt:pöök,kask, sellega,et seenehüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse,milles leidub tamm,mänd,lehis,kuusk. Süttimine ja põlemine.Temperatuuril üle105c algab neile rikkalikult toitaineid.sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105c juures ning kiireneb koobaspooride rakuseintesse.Seened ei kahjusta kuiva puitu.Arenemiseks temperatuuril üle 200c. Kui kuumus ületab 225c tekib süttimisallika läheduses vajavad:*toitaineid*hapnikku*soojust*niiskust*suht happelist leel. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260..275c juures keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad
põletamisel. Suhteline kütteväärtus kõigub puuliigiti, näiteks: tammel 13 MJ/dm3 kuusel 8,6 MJ/dm3 kasel 11,8 MJ/dm3 Suhtelise kütteväärtuse korral saab määravaks puidu tihedus, sest tihedamate puuliikide puit on puitainerikkam ja seega suurema kütteväärtusega. Puidu küttevõime puuliigiti: tamm, saar, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel. Süttimine ja põlemine. Temperatuuril üle 105°C algab puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105°C juures ning kiireneb temperatuuril üle 200°C. Kui kuumus ületab 225°C tekib süttimisallika läheduses leek. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260...275°C juures eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. Süttimisaega mõjutavad tegurid: · soojuse kestus · proovikeha suurus · tihedus ja soojusjuhtivus (süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel) · niiskussisaldus
Niiskuse suurenedes kütteväärtus väheneb, sest osa soojusest kulutatakse puidus leiduva vee aurustamiseks. Suurema tihedusega puidu kütteväärtus on suurem, kuna nendes on rohkem orgaanilist ainet. Süttimistemperatuur. Puidu süttimistemp, nimetatakse temperatuuri, milles juures puit süttib. Puidu süttimistemperatuur on vahemikus 240...270 oC Enne puidu süttimist (150oC) algab tema orgaaniliste osade lagunemine ehk gaasistumine. Kui kuumus ületab 225oC tekib süttimisallika juures leek. Temperatuuril 260...275oC eraldub juba niipalju soojust, et tuli jääb püsima. Puidu elektrilised omadused. Juhtivus: Kuivas olekus on puit hea isolaator, ehk halb elektrijuht. Niiskuse suurenedes puidu elektrijuhtivus suureneb. Küllastuspiirist kõrgemal niiskusel juhib puit elektrit. Temperatuuri tõustes takistus väheneb.
annaabi.ee 
